Kuidas on teadus mõjutanud minu elu

David Vseviov,

ajaloolane

See küsimus kuulub nende arvukate hulka, mis võimaldavad vastusena võrdväärselt mõlemat varianti: eitust - pole mõjutanud ning seega jääks ära ka „kuidas" - ja jaatust - on mõjutanud, millele siis järgneks lõputu loend sellest, „kuidas".

Niisiis - teadus pole minu elu mõjutanud, sest inimesena armastan ja vihkan ma täpselt samuti, nagu minu eelkäijad sadu ja tuhandeid aastaid tagasi. Seda vaatamata kõigile saavutustele teaduse vallas. Seega pole teadusel esmapilgul mingit pistmist sellega, mis toimub minu hinges. Minu rõõmude ja muredega, hirmude ja ängidega. Need on põhimõtteliselt samad nii tänasel päeval meil kui kreeklastel Kristuse sünni eelsel ajal.

Teisalt - tasub mul ennast analüüsides asetuda konkreetsesse aega ja ruumi, kui teadusega seonduvast saab minu elu oluline mõjutaja. Sest mind ümbritsev maailm on juba ammu paljuski teaduse produkt ja selle maailma probleemid otsesemalt või kaudsemalt teaduse sünnitatud. Olgu siin näiteks kas või hirm pimeduse ees. Millal seda viimati tundsin? Kas eksinuna metsa ehk nii-öelda teadusvälises keskkonnas või kodus, kui õhtutundidel ütleb ootamatult üles teaduse suurepärase saavutusena (millest Looja alustas) lakke riputatud elektripirn (teaduse järjekordse eduloona säästupirnina)? Muidugi kodus, kus peale Jumala kätetöö tulemusena vaasis ajuti elava lille pole vist rohkem midagi, mille sünniloos poleks mänginud otsustavat osa teadus.

Nii on teadus igal pool. See on valitseja meie kodu- ja ametiruumides ning tänaval. Aga sageli ka tunnetes ja mõtetes. Teadus oli minu jaoks ka siis kohal, kui 2001. aasta 11. septembril juhtusin otsepildis nägema tornidest teise kokkuvarisemist. Sest vähemalt tehniliselt oli just nimelt teadus sellel juhtuda võimaldanud. Samas jällegi pole purustamissoovil, mis osale inimestest omane, mingit otsest seost teadusega. Neile piisab ka paljastest kätest.

Lõpetuseks tulebki vist tõdeda, et kõige üldisemalt ja olemuslikult pole teadus minu elu mõjutanud, mis aga ei tähenda kaugeltki seda, et arvukates detailides poleks see mõju sedavõrd kõikehõlmav, et muudab küsimuse „kuidas" isegi mõttetuks. Sest kuidas sa ilma selliste teaduse viljadeta nagu näiteks arvuti ja mobiil ikka hakkama saad.