Suvi kui tegude aeg
Enamik meist on linnainimesed. Vähemasti Eestis, kus linlased moodustavad rahvastikust kaks kolmandikku. Ja ega lood palju teistmoodi ole ka siis, kui vaadata eraldi veel poolteist sajandit tagasi maarahvaks kutsutud eestlasi: viimase rahvaloenduse andmetel elab ka kunagisest maarahvast linnas rohkem kui pool (56 protsenti). Immigrantidest järelikult veelgi suurem osa. Maailma mastaabis võrdlust on siia kahjuks keerukas tuua, sest linnarahvastikku määratletakse riigiti erinevalt. Selge on siiski see, et maailm urbaniseerub jätkuvalt.
Linnainimene nimetab suve mõnikord ka hapukurgihooajaks. Tundub ju, et kõik puhkavad ja midagi ei toimu. Elutsüklite ja -rütmide uurijad on väitnud, et juulikuu on inimese jaoks koguni kõige väheviljakam periood aastas. Mida aga oleks niisugusest väitest arvanud omaaegne või arvab praegune maarahvas? Näib, nagu oleks urbaniseerumine aastaringi linnainimese jaoks otsekui pahupidi keeranud: lühikestel talvepäevadel, mil (vana)maarahvas mõnusas koldesoojuses väheke kergemalt läbi ajas, töötab tänane linnainimene elektrivalguses palehigis, aga ilusad pikad suvepäevad veedab puhates. Muidugi - tänapäeval võib ka puhkust veeta ekstreemselt. Põllumees peab siiski ka selles muutunud maailmas paratamatult jätkama traditsioonilisemas rütmis, mille järgi just suvine poolaasta on see, kus tuleb teha (mehe)tegusid, et talvel oleks, mida keldrist võtta ja linnarahval poest osta. Ei passi ka seto handsat teha millestki muust, kui ikka suvel salve kogutud rukkist, nagu selgitab seto kultuuritraditsioonide eest seisev Ahto Raudoja.
Suvi sobib ka teistsugusteks tegudeks kui põlluharimine ja puhkamine. Suvel saab näiteks katsuda rammu vaenlasega. Nagu tehti 300 aastat tagasi Poltava all. Tõsi, Karl XII plaanid olid väga suured ja viisid ta kodust väga kaugele. Nii juhtuski, et kuningas Karl ei pääsenud koju üsna mitu talve ja suve järjepanu. Karl XII haaras oma võitlustesse ka eestlased - kuidas ja kelle, sellest kirjutab ajaloolane Kalle Kroon. Aga missugused muutused Eestis ja eestlastega Rootsi aja lõpul just täpselt toimumas olid, see küsimus annab ainest diskuteerida ilmselt veel mitmele ajaloolaste põlvkonnale.
Suvel toimuvad traditsiooniliselt paljud rahvusvahelised olümpiaadid: selles numbris kirjutame keemikute tegemistest. Suvi on soodne tööperiood arheoloogidele: Aivar Kriiska kommenteerib, kas Soomest on tõesti leitud neandertallaste elupaik. Suvi on magus aeg ka Antarktika-uurijatele. Tõsi - kui Antarktikas on suvi, on meil ikkagi talv ja see „õige" töörügamise periood. Antarktikas on lood teistmoodi ka rahvastiku mõttes, sest seal pole (veel?) linna- ja maarahvast. Pole ka põlisrahvastikku - kõik on ühtviisi immigrandid. Kuidas elu Antarktise immigrantühiskonnas kulgeb, sellest kirjutab värsketele muljetele ja kogemustele tuginedes Enn Kaup, kes käis tänavu Antarktikas juba kaheksandat korda.
Kui aga leidub midagi, mida suvi ja romantilised valged ööd tõepoolest häirivad, siis on need astronoomilised vaatlused. Seda paremini näeb valgetel suveöödel astronoomiast lugeda. Näiteks kvasaritest, millest kirjutab Antti Tamm, või planetaarududest, mida õpetatakse vaatlema rubriigis Observatoorium. Nii oskame augustis, kui tähed taevas taas särama löövad, hoopis teadlikumalt Universumit uudistada!
