Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi interferomeetriga on saadud esimesed kõrglahutuskujutised noorest massiivsest kaksiktähest Orioni tähtkujus.
Bonni Max Planck'i raadioastronoomia instituudi töögrupp kasutas Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi interferomeetrit (VLTI) ja sai seni parima kujutise noorest kaksiktähest Theta 1 Ori C, mis on massiivseim täht lähimas tähetekke piirkonnas - Orioni Trapetsi täheparves. Õnnestus tuletada kaksiksüsteemi orbiidi parameetrid, tähtede massid ja kaugus meist.
Interferomeetria on paljulubav meetod suurendamaks traditsiooniliste optiliste teleskoopide nurklahutusvõimet: mitme teleskoobi kogutud valgussignaalide kombineerimisel moodustub ülisuur virtuaalne teleskoop. VLTI pakub nüüd seda vaatlustehnikat Euroopa astronoomidele ja võimaldab neil rekonstrueerida kujutised interferomeetrilistest infrapunavaatlusandmetest. Euroopa astronoomide töögrupp rakendas VLTI'd ja selle lähiinfrapunapiirkonna kiirte kombineerimisinstrumenti AMBER, et demonstreerida unikaalse seadme võimalusi ning uurida intrigeerivat massiivset tähte Theta 1 Ori C seni pretsedenditu detailsusega.
Theta 1 Ori C on Orioni tähetekke piirkonna dominantne ja heledaim täht. Asudes meist vaid 1300 valgusaasta kaugusel, on see lähim piirkond, kus massiivsed tähed sünnivad, ning moodustab seetõttu unikaalse laboratooriumi, kus niisuguste tähtede formeerumist detailselt tundma õppida. Lisaks mõjutab see oma tugeva tähetuulega lähedal asuvaid noori tähti, mida ikka veel ümbritsevad protoplanetaarsed kettad.
Ehkki Theta 1 Ori C tundus olevat nii tavalistes teleskoopides kui ka Hubble'i kosmoseteleskoobis üksik täht, õnnestus nüüd avastada selle lähikaaslane. Rakendades Väga Suure Teleskoobi interferomeetriat koos AMBER-instrumendiga, õnnestus esimest korda pildistada seda tähesüsteemi lahutusvõimega 2 millikaaresekundit. Samasuguse lahutusvõime saavutaks üks 130meetrise peegliga kosmoseteleskoop.
Mõõtmistulemuste analüüs näitab, et kaks massiivset tähte asetsevad ekstsentrilisel orbiidil perioodiga 11 aastat. Kasutades Kepleri seadust, saab arvutada tähtede massid - vastavalt 38 ja 9 Päikese massi. Veelgi enam - mõõtmised võimaldavad määrata trigonomeetriliselt Theta 1 Ori C kauguse ja sellega ka kauguse Orioni tähetekke ala keskmeni. Saadud tulemus 1350 valgusaastat langeb kokku ühe varasema tööga, kus mõõdeti Orioni udu tähtede mittesoojusliku raadiokiirguse trigonomeetrilisi parallakse, kasutades samuti interferomeetriat.
Alates 1609. aastast, kui Galileo Galilei suunas esimest korda teleskoobi taevasse, on vaatluslik astronoomia tugevasti arenenud nii spektripiirkonna kaetuselt kui ka nurklahutusvõimelt. Max-Plancki instituudi töögrupi üks juhtidest Gerd Weigelt on rõhutanud, et kõnealused vaatlused demonstreerivad VLTI uusi võimalusi ning infapunainterferomeetria kasutamine viib kindlasti fundamentaalselt uute avastusteni.
www.mpifr-bonn.mpg.de põhjal Jüri Ivask
Galileo Galilei
Galileo Galilei oli 16.-17. sajandi Itaalia füüsik, matemaatik, astronoom ja filosoof. Tähtsamate saavutustena andis Galilei olulise panuse teleskoopide arengusse ning vaatles esimese inimesena Jupiteri nelja suuremat kuud ja Veenuse faase.
Tähistamaks ülemaailmselt 400 aasta möödumist esimese astronoomilise teleskoobi ehitamisest Galileo Galilei poolt, on Rahvusvaheline Astronoomia Liit kuulutanud 2009. aasta Rahvusvaheliseks Astronoomia Aastaks (RAA2009).
Galileo Galilei
Galileo Galilei oli 16.-17. sajandi Itaalia füüsik, matemaatik, astronoom ja filosoof. Tähtsamate saavutustena andis Galilei olulise panuse teleskoopide arengusse ning vaatles esimese inimesena Jupiteri nelja suuremat kuud ja Veenuse faase.
Tähistamaks ülemaailmselt 400 aasta möödumist esimese astronoomilise teleskoobi ehitamisest Galileo Galilei poolt, on Rahvusvaheline Astronoomia Liit kuulutanud 2009. aasta Rahvusvaheliseks Astronoomia Aastaks (RAA2009).
astronoomia
Astronoomia on teadus, mis uurib kõike meie maakerast väljapoole jäävat.VLT
Väga Suur Teleskoop (Very Large Telescope, VLT) on Euroopa Lõunaobservatooriumi kõige suurem optiline teleskoop, õigupoolest neli ühesugust 8,2meetrise peapeegliga teleskoopi koos nelja 1,8meetrise liigutatava abiteleskoobiga. Teleskoobid paiknevad Tšiilis Cerro Paranalil üksteisest ainult kuni saja meetri kaugusel. Kõik neli kokku on valgust koguva pinna poolest samaväärsed 16meetrise peegliga.
Teleskoobid on valminud aastatel 1998-2001 ning sageli tähistatakse neid VLT 1, VLT 2, VLT 3 ja VLT 4, kuid neile on antud nimed ka kohaliku maputše indiaanihõimu keeles: Antu (Päike), Kueyen (Kuu), Melipal (Lõunarist) ja Yepun (Veenus). Teleskoopide tornid ei ole harjumuspärased kuplid, vaid silindrikujulised, mis tagab parema tuulekaitse ja ventilatsioon.
Teleskoobid võivad töötada üksikult, aga ka kahe- või kolmekaupa nn interferomeetrilises süsteemis. Sellist režiimi kasutatakse siiski harva, ainult mõnel ööl aastas. Muul ajal kasutatakse interferomeetrilisteks mõõtmisteks abiteleskoope koos ühe põhiteleskoobiga. Interferomeetriliste vaatluste korral suunatakse valgus teleskoopidest maa-aluseid tunneleid pidi kokku.
Kõik teleskoobid on varustatud mitmekesiste vaatlusinstrumentidega. Seal on infrapunaspektrograafe ja -kaameraid, ultravioletse ja nähtava valguse piirkonnas kiirgust registreerivaid seadmeid, mitmesuguseid lainurkkaameraid jne.
Yepuni peal katsetatakse ja arendatakse ka laseriga tekitatud tehistähel põhinevat adaptiivse optika süsteemi.
Melipalil on jäetud üks Nasmythi fookus vabaks, et kasutada instrumente, mis ei ole välja töötatud Euroopa Lõunaobservatooriumis. Seda fookust nimetatakse ka külalisfookuseks, st et külalisvaatleja saab seal kasutada oma instrumenti.
valgusaasta
Valgusaasta (va) on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul.
1 valgusaasta = 9,4605∙1015 meetrit.
