Rahvusvaheline geofüüsikute rühm lõpetas parasjagu polaaraasta lõpuks oma töö Ida-Antarktikas. Rühm saavutas eesmärgi: uuris moodsate mõõteriistadega enam kui nelja kilomeetri paksuse jääkatte all peidus olevat suurt mäeahelikku, mis avastati 1958 tollase rahvusvahelise geofüüsika aasta raames. TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteaduri ENN KAUBI sõnul oli Gamburtsevi mäestiku detailne kaardistamine üks viimase polaaraasta olulisemaid ettevõtmisi.
Uurimus pakkus teadlastele üllatusi. Nimelt on oletatud, et Ida-Antarktika massiivne liustik on kujunenud aegamööda - miljonite aastate jooksul. Sellisel juhul oleks Gamburtsevi aheliku tippe saanud kulutada erosioon ning et selle vormid peaksid olema ümarad. Selgub aga, et need tipud on hoopis teravad nagu Alpid, mis viitab kiirele jäätumisele. Uurijatel ei ole veel kindlat hüpoteesi, mis taolist kiiret jäätumist võis põhjustada.
Kommenteerib TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadur, tänavu jaanuarist märtsini toimunud 28. India Antarktika ekspeditsiooni liige Enn Kaup: „IV rahvusvaheline polaaraasta lõppes 28. veebruaril ning selle üks tõsisem ettevõtmine oli Ida-Antarktise jääkilbi all asuva Nõukogude teadlaste avastatud Gamburtsevi mäestiku detailne kaardistamine. Tegemist oli ka Maa ühe viimase senitundmatu reljeefiüksusega, mida uuriti kahel moel: raadiolokatsiooniga lennukitelt, milliseid osales kokku üheksa, ning seismiliste plahvatuste meetodil jääkilbi pinnalt, baseerudes kahes välilaagris. Mäestiku asumine jääkilbi all ning Kesk-Antarktise karmid kliimatingimused olid seni uuringuid edasi lükanud, kuid kuue riigi - USA, Austraalia, Hiina, Jaapani, Saksamaa ja Suurbritannia - teadlaste ühendatud jõul Euroopa Alpide mõõtu mäestik kaardistati. Tulemuseks on hiiglasliku ala kolmemõõtmeline kaart.
Seniste geoloogiliste teooriate kohaselt peaks Gamburtsevi mäestik paiknema pigem Antarktise äärealadel, nagu see on tavaline teistel mandritel. Ka johtub teravatipulistest alpiinsetest vormidest, et 30 miljoni aasta eest alanud Antarktise jäätumine on toimunud palju kiiremini kui seni arvatud. Nüüd oletab projektis osalenud Columbia ülikooli teadlane Robin Bell, et tõenäoliselt võib Gamburtsevi mäestik olla kogu Ida-Antarktise jääkilbi tekkepaik. Kogutud andmed annavad võimaluse uuel moel rekonstrueerida jääkilbi jäätumisajaloo.
Hiina Antarktika-uurijate teine tähelepanuväärne edu IV rahvusvahelisel polaaraastal on seotud osalemisega projektis AGAP (Antarctica's GAmburtsev Province ehk Antarktise Gamburtsevi provints). Hiina traktorirong Zhong Shani jaamast kogus jääpuursüdamikke ja koristas lõpuks ära Suurbritannia-Austraalia välilaagri. Kuid hiinlaste põhiülesanne oli avada 27. jaanuaril 2009 uus jaam läheduses asuval Argose jääkuplil, mis ulatub 4087 meetrit üle merepinna ning asub Larsemanni oaasis, linnulennult 1228 kilomeetrit Zhong Shani rannikujaamast. See on jällegi suuremat sorti saavutus Lõunamandri uurimisel. Võimalik, et Kunluni jaamas hakatakse puurima Antarktise seni kõige vanemat jääkerni, mis võib lubada heita pilku keskkonnatingimustele pooleteise miljoni aasta eest. Teiseks on tõenäoline, et 600 meetrit kõrgem asukoht kui senist Maa pinnalähedase õhukihi külmarekordit -89,2 oC hoidvas Vostoki jaamas lubab peagi uut rekordit oodata.
Hiinlased tähistasid seda olulist saavutust 2. veebruaril Zhong Shani jaamas suurejoonelise miitinguga, kuhu saabusid lähedal tegutsevate Vene, Austraalia ja India ekspeditsioonide esindajad ning Vostoki ja Kunluni jaamaga lennuühendust pidavad Kanada lendurid. Kahe kilomeetri kaugusel asuva Law-Racovita (Austraalia-Rumeenia) suvejaama personali ainukese liikmena sain ka mina osa viiest kõnest ning raadio teel edastatud ettekandest Kunluni jaamast ning Hiina presidendi tervitusest. Järgnes pidulik lõunasöök.
Lõppenud polaaraasta tähtsust ning vajadust selle pärandit kasutada-arendada ajal, mil toimuvad kiired ning olulised kliima- ja keskkonnamuutused polaaraladel, rõhutas 6.-17. aprillil USAs toimunud Antarktika lepingu konsultatiivnõupidamine. Vastavale Washingtoni deklaratsioonile kirjutasid alla kohalviibinud Arktika Nõukogu esindajad ning toimunu tähtsust rõhutas välisminister Hillary Clintoni esinemine."
Horisont
LOE VEEL
Washingtoni deklaratsioon: http://www.scar.org/news/scarbusiness/Ministerial_Declaration_09.pdf
