USA Browni ülikooli uurijad on välja töötanud roboti, mis mõistab peremehe žeste ühtviisi nii väli- kui siseoludes. Tallinna Tehnikaülikooli teaduri TOOMAS KIRDI sõnul on ameeriklaste töö tähelepanuväärne mitmes mõttes.
Tööstusrobotid on tegusad suuresti seetõttu, et need toimivad suhteliselt ettearvatavas keskkonnas. Inimese abistamiseks konstrueeritud robotid on esialgu veel üsna kohmakad, sest nende töömaa on ettearvamatu. Näiteks häirivad neid muutuvad valgusolud. Kõnealuse roboti oskus ära tunda liigutusi, näiteks viibet „järgne mulle", on nii hea, et peremehel pole vaja kanda isegi silmatorkavaid värvilisi kindaid. Žestide äratundmine eri valgusoludes on suur samm selles suunas, et luua iseseisvalt toimivaid teenindajaid-roboteid.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Toomas Kirt: „Uut süsteemi tutvustati rahvusvahelisel konverentsil, mille teemaks oli inimese ja roboti interaktsioon. Kehakeelt mõistvat robotit tutvustav artikkel on leidnud kajastamist paljudes teadusuudiste portaalides, sest tegemist on väga huvitava tulemusega.
Projekti eesmärk oli luua süsteem, mis võimaldaks juhtida robotit, kasutades nii kehalisi kui verbaalseid märke. Robot pidi olema võimeline tajuma ruumilist sügavust olenemata valguskeskkonnast (sees-väljas), tuvastama käsklusi ning vastavalt käsklustele inimesele järgnema.
Tulemus on märkimisväärne mitmes vaates. Robot on üles ehitatud kõigile kättesaadavatest ning suhteliselt lihtsatest komponentidest, mis tähendab, et täpselt sama süsteemi oleks võinud ehitada ka Eestis. Kui on hea idee, saab väheste vahenditega luua väga teedrajava uue rakenduse. Pannes kokku lihtsad komponendid, saame tulemuseks midagi enamat kui need tükid eraldi. Peamine, mida vajame, on niisiis hea idee ehk uus viis, kuidas olemasolevad komponendid uut moodi kokku panna, ja ettekujutus sellest, mida robot peab tegema.
Roboti üks olulisemaid koostisosasid on keskkonda ruumiliselt tajuv kaamera. Kasutatud kaamera SwissRanger emiteerib infrapunavalgust. Püüdes tagasipeegelduvaid valguslaineid, koostab see eesolevast ruumist ruumilist informatsiooni sisaldava pildi. See tähendab, et ruumimõõtme saamiseks pole vaja stereokaamerat. Et saavutada sama ruumilise taju tulemus, mida loodus on saavutanud inimesele stereonägemist kujundades, ei ole alati vaja teha nii, nagu teeb loodus - kasutada võib ka uut lähenemist. Ehk - tuleb leiutada ratas!
Süsteem on üles ehitatud firma iRobot olemasolevale robotiplatvormile PackBot ning see on järjekordne näide, kuidas projektis kasutatakse efektiivselt juba olemasolevaid komponente. Teisalt näitab see ka Eesti robotihuvilistele, et kui suudetakse luua lihtne ja töökindel robotiplatvorm, võib see saada aluskomponendiks teistele robotiehitajatele ja kommertskasutajatele.
Eestis toimub igal aastal robotivõistlus Robotex, millest robotiehitusest huvitatutel tasub osa võtta. Ameeriklaste saavutus peaks motiveerima oma robotit ehitama - äkki osutub tulemus nii heaks platvormiks, et selle omandamise vastu hakkavad huvi tundma ka teised."
Horisont
LOE VEEL
- Inimese ja roboti interaktsiooni konverents: www.hri2009.org
- Robotex: www.robotex.ee
