Viimase Vene tsaari ja tema pere saatuse ümber on keerelnud mitmeid legende. Nüüd on jõutud nii kaugele, et tsaaripere mõrvamise juhtumi uurimise võib kuulutada lõppenuks. Kas sellega on võetud igasugune alus juttudelt, nagu oleksid kroonprints Aleksei ja printsess Anastasia imekombel pääsenud, kommenteerib ajaloolane DAVID VSEVIOV.
Kuulujutud laste pääsemisest said hoogu juurde, kui 1991. aastal leiti Jekaterinburgi lähistelt Romanovite pere ühishaud ja sealt puudus kahe lapse maine põrm. Neid ei vaigistanud ka tõsiasi, et lähedusest 2007. aasta juulis veel kahed põlenud säilmed leiti. Hiljuti Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes avaldatud DNA analüüsi tulemused tõendavad, et need kuuluvad tsaari pojale ja tütrele.
Analüüsi teostanud Jevgeni Rogajev kontrollis veel kord üle ka tsaari isiku tuvastuse. DNA analüüsi tehnika on aastate jooksul arenenud ja Rogajevil õnnestus eraldada DNA särgist, mis Nikolail oli seljas 1891. aastal, kui ta atentaadikatses haavata sai. Kangasse imbunud vere DNA langes kokku varem luudest eraldatud DNAga.
Kommenteerib ajaloolane David Vseviov: „Nikolai II, keisrinna ja nende laste tapmine on üks episood bolševike loendamatute kuritegude reas. Neid inimesi, kelle mõrvamisel ainsaks süüks oli nende päritolu, on tuhandeid, ning nende seas oli kokku ka 17 keiserliku perekonna liiget.
Mis aga puudutab tsaaripere mõrvamise juhtumi lõppenuks kuulutamist, siis ajalooteaduse jaoks on see tõesti nii. Kuid muusalik ajalugu pole kaugeltki üksnes teadus selle sõna ranges tähenduses. See on ka vaba fantaasialendu võimaldav kunst, mis annab ka tulevikus piisavalt alust kõikvõimalike juttude tekkeks. Näiteks alustades nii, et „... tegelikult oli analüüsi teostanud Jevgeni Rogajev ...""
Horisont
