Kõige huvitavam ja kasulikum õppeaine

Koolinoorte füüsikaolümpiaad 

Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaadi lõppvoor peeti Tartu ülikooli teaduskooli organiseerimisel märtsi algul ülikooli füüsikahoones.

Tavapäraselt võisteldi kahes vanuserühmas - põhikooli ja gümnaasiumi osas - ning kummalgi puhul anti vastamiseks kümme teooria- ja kaks eksperimentaalülesannet. Lahendada võis kõiki ülesandeid, kuid arvestati viit paremat tulemust teooria vallast ning ühte eksperimenti. Raskemate ülesannetega oli lihtsalt võimalik teenida rohkem punkte.

Tavapäraselt oli žürii andnud parima, et ülesanded oleksid huvitavad ja soovitavalt elulised. Harilikult on aga huvitav probleem raske - mida huvitavat saaks olla ülesandes, mille vastus kohe välja paistab?! - ning seda peegeldas ka tulemuste protokoll. Näiteks leidus gümnaasiumi komplekti 9. ja 10. ülesandele vaid üks enam-vähem ammendav lahendus (lahendajateks vastavalt Paavo Parmas ja Mihkel Soolep); sama kehtis põhikooli 8. ülesande ja teise eksperimendi jaoks (lahendajateks vastavalt Eva Lotta Käsper ja Erik Tamre). Gümnaasiumi 8. ülesanne ja teine eksperiment ning põhikooli 10. ülesanne jäid aga sootuks täislahenduseta.

Žürii koosseisu kohta tasub mainida, et see oli eelmiste aastatega võrreldes veelgi noorenenud ning praegu on neljateistkümnest liikmest kaheksa veel üliõpilase seisuses - TÜ bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes. Pooled žürii liikmed on võistelnud Eesti võistkonna koosseisus rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil ning nende hulgas on kolm hõbemedali laureaati.

Viimasel ajal on tavaks rääkida majanduslangusest ja sellega seotud probleemidest. Mõned Eesti olümpiaadide senised sponsorid on tõesti loobunud oma toest. Seda meeldivam on tõdeda, et suurem osa neist siiski jätkab: kirjastus Avita, Füüsika Instituut, Eesti Füüsika Selts, MTÜ Loodusajakiri ja ajakiri Tarkade Klubi. Eriti tahaks aga välja tuua, et esmakordselt on meil eraisikutest toetajad: Indrek Neivelt ja Robert Kitt panid aluse stipendiumile „Benoit Mandelbrot'i jälgedes". Benoit Mandelbrot on mees, kes andnud olulise panuse nii matemaatikasse, füüsikasse (toonud kasutusse fraktali mõiste) kui ka majandusteadusse, ning stipendiumi üks eesmärk ongi anda kooliõpilastele märku, et interdistsiplinaarsed valdkonnad vajavad reaalainetes andekaid noori, sõltumata sellest, milline on majandusseis. Seda, et füüsikat tasub õppida ning elukutsekski valida - see on ikkagi kõige huvitavam ja majanduse seisukohalt ka kõige kasulikum õppeaine - kinnitas ja põhjendas olümpiaadi lõputseremoonial akadeemik Ene Ergma.

Lõpetuseks ühest muret tekitavast asjast. Tulemuste protokollist selgub, et nii põhikooli kui ka gümnaasiumi 30 parema õpilase hulgas on kummaski vaid kaks venekeelsete koolide õpilast. Veel mõned aastad tagasi vastas nende esindatus olümpiaadi laureaatide hulgas enam-vähem Eesti rahvastiku rahvuslikule koosseisule. Pole võimalik üheselt öelda, milles on põhjus - kas venekeelsete koolide õppeprogrammi muutustes, üksikute tippõpetajate väljalangemises või hoopis milleski muus. Igatahes pole põhjus eestikeelsete koolide füüsikaõppe paranemine. Seda kinnitab fakt, et tänavusel lahtisel füüsikavõistlusel oli üks ülesanne täpselt sama, mis 12 aastat tagasi Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoorus, täislahenduste protsent oli aga toonasest märksa madalam. Nii ehk teisiti, tegemist on probleemiga, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel hoolsalt silmas pidada.

Füüsikaolümpiaadi paremad

LOE VEEL

www.teaduskool.ut.ee/efo

JAAN KALDA (1963) on Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Akadeemilise olümpiaadi ja Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige.