Konkreetsemalt: mis oli 18. aprilli lumesaju ja 19. aprilli õhtuse pilvedemängu põhjuseks?
Aprill on enamasti esimene tõeline kevadkuu, mil on loota keskmise temperatuuri püsivat tõusu üle 5 °C. Seda tärminit loetakse klimatoloogilise ehk päriskevade alguseks.
Samuti saabuvad enamasti aprillis esimesed suuremad soojalained, mis võivad muuta enesetunde suviseks. See soojus ei jää peaaegu kunagi püsima, võib hoopis öelda, et mida intensiivsem on soojalaine, seda tugevam tagasilöök - see on seotud polaarfrondiga. Aprill on olemuselt üleminekukuu ning väga muutliku ilmastikuga, sest polaarfront hakkab liikuma oma suvisele keskmisele asukohale, mis jääb Eestist põhja poole (talvel lõunasse) ning selle üleminekuga kaasnevad sageli väga järsud temperatuuri- ja ilmastikumuutused.
2009. aasta aprilli algus oli keskmisest soojem, mõnel päeval isegi kuni 5 kaardi, ja maksimaalne temperatuur tõusis kuni 15 kraadini. Olulisi jahenemisi ei olnud. 15. aprilli paiku hakkas olukord muutuma, sest kaugel Jäämerel tekkis väga suur põhjatsüklon, mis liikus kagu poole. Neid oli tegelikult mitu: esimene tõi järkjärgulise jahenemise, kuid teise tõttu hakkas lõuna poole kiiresti laskuma külm õhk. Kuna külm õhk on raskem, sest molekulide liikumine on väiksem, mahub ühte ruumalaühikusse enam molekule. See tingib omakorda tihedama ja raskema õhu, mistõttu tugevnes ka tuul - kiire külma õhu sissevool. Juba 17. aprillil sadas Tallinnas vihma ja lörtsi ning õhtul tekkisid mitmesugused huvitava kujuga pilved ja pilvemustrid, mis päikeseloojangu ajal olid ka värvikirevad.
17. aprilli õhtul Tallinnas. Foto: Jüri Kamenik
Öösel jätkus temperatuuri langus, sest külma õhku voolas juurde ja põhjatuul hakkas tugevnema. Hommikul jõudis külm front Tallinna kohale. Tegemist oli ilmselt teist liiki ehk kiiresti liikuva külma frondiga, mistõttu sellel arenes ka rünksajupilvi. Umbes kell 8 hommikul sadas mõnedes Tallinna piirkondades ka rahet ja lumekruupe (hiljem täheldati seda kohati ülejäänud Eestis; lumekruubid tekivad Cu-con'es ehk võimsates rünkpilvedes). Seejärel pilvisus tihenes uuesti ja alates veidi enne kella 9 sadas umbes poole tunni vältel Tallinnas ja ümbruses väga tihedat lund ning tuiskas. See sajuala oligi seotud külma frondiga, mis sundis eesolevat soojemat õhku tõusma ja pilvi ning sademeid moodustama. Huvitav on märkida, et näiteks Keilas ei sadanud midagi.
Radaripilt 18. aprilli hommikust. Tallinna kohal on näha intensiivne lumesadu (heleroheline ala). Allikas: http://www.emhi.ee/?ide=21,1167
Temperatuur oli enne lumesadu umbes +2 °C, kuid langes seejärel järsult -1,5 °C-ni ja jäi miinuspoolele kogu päevaks. Kuigi termomeetrid näitasid päeval varjus küll positiivset temperatuuri, oli see tingitud pigem hajuskiirgusest. Adekvaatset informatsiooni annab meile siiski loodus - varjulistes kohtades jäi lumi kogu päevaks maha ning võis täheldada jäätumist: näiteks päikese käes olnud veelomp kattus varju sattudes jääkirmega või puude põhjapoolsetel külgedel säilis lumi pea õhtuni.Kuid pärast lumesadu nägi Tallinn ja ümbruses olev loodus südatalvine välja - kõik oli lumme rüütatud. Stabiilselt püsis lumi umbes kella kümneni, siis sulatas pilve tagant väljatulnud päike suurema osa lumest. Tuul hakkas nõrgenema alles õhtul.
Lumesaju areng Tallinna. Allikas: Tallinna veebikaamera
Pärast lumesadu. Fotod: Jüri Kamenik
Järgmisel päeval tõusis temperatuur lõunaks üle nulli ja ilm oli selge või väheste kiudpilvedega. Õhtul kella 17 ja 18 vahel hakkas põhja poolt taevas kattuma pilvedega. Üsna pea tekkisid üldise kõrgrünkpilvede kihi alla väga iseloomulikud ja huvitavad kaare- ning lainekujulised pilved. Need kujuensid kiiresti liikuva madalrõhulohu tõttu, mis laskus põhjast lõuna poole. Soe front liikus kiiresti, tõi niiskust juurde, mis võimaldas pilvedel tekkida, ning surus enda ees õhu lainetama - tekkisidki omapärased pilved. Tagant liikuv külm front siiski hääbus ja tõi ööseks külma ning selge ilma. Tegemist oli taas ühe väga kauge põhjatsükloni kajaga.
Kaarekujulised pilved 19. aprilli õhtul Tallinnas. Foto: Raimo Oinus
Samad pilved Tallinna lähistel. Fotod: Peeter Rokk
Edaspidi läheb ilm Eestis palju soojemaks ning sisemaal ja maatuulega rannikualadel on oodata südasuvist ilma, sest temperatuur tõuseb üle 20 kraadi. Keskpäevane briis võib rannikul muuta ilma ootamatult külmnaks ja tuuliseks - briisidest pikemalt edaspidi.
LOE VEEL
- Jüri Kamenik. Pühapäevaõhtused kummalised pilved ennustavad külma jätku. ilm.ee 19. aprill 2009.
- Ele Pedassaar. Üllatuskülaline - lumi. ilm.ee, 18. aprill 2009.
- Ele Pedassaar. Pilvede ilu - mis oli pühapäevaõhtuse vaatemängu põhjustajaks? ilm.ee, 23. aprill 2009.
Uudise kirjutas Horisondi teadusblogi jaoks Jüri Kamenik, Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna geograafiatudeng.
rünksajupilv
Rünksajupilv on pilveliik, ladina keeles Cumulonimbus, mis tekib kas frontidel või termilise konvektsiooni tõttu.
Rünksajupilvega kaasneb sageli äike, rahe, tugev hoovihm ja puhanguline tuul.
orkaan
Orkaan (Vaiksel ookeanil nimetatakse taifuuniks, India ookeanis tsükloniks jne) on troopiline tsüklon, milles ulatub tuulte püsikiirus vähemalt 32,7 m/s ja kus on eriti suur õhurõhugradient. Keskmes on sageli tuuletu ja ilusa ilmaga ala - silm.
Orkaaniks loetakse vaid troopiline tsüklon, mis vastab loetletud kriteeriumidele. Kui parasvöötmes on mõnes tsüklonis sama tugev või tugevam tuul, siis öeldakse orkaanitugevusega tuul või torkaan. Sageli eksitakse ajakirjanduses ka orkaani liikumiskiirusega, ajades segi tuule kiiruse ja orkaani edasiliikumise kiiruse, mis on mõni kuni mõnikümmend km tunnis.
Vt ka tuulte skeemi orkaanis.
tuisk
Tuisk on meteoroloogiliste nähtuste kogum, mille põhiline kriteerium on lumesadu või lumekanne; tuule kiirus 11–14 m/s; kestvus 12 tundi või vähem.
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
radar
Radar (tegelikult kunagine akronüüm ehk lühendsõna ingliskeelsest nimetusest radio detection and ranging) on meteoroloogias ja sõjanduses laialt kasutust leidnud seadmete süsteem, mis töötab elektromagnetlainete liikumise ja peegeldumise põhimõttel: väljasaadetud elektromagnetlainete peegeldumist, suuna ja lainepikkuse muutumisi on võimalik registreerida ja selle alusel saab arvutada näiteks elektromagnetlainete teele jäänud objektide mõõtmeid, kiirust ja liikumise suunda.
Tavaliselt kasutatakse raadio- või mikrolainete diapasooni jäävaid elektromagnetlaineid.
Üldiselt näeb radari töö nii välja, et saadetakse välja signaal, mis peegeldub teele jäänud objektidelt. Tagasipeegeldunud signaal saabub vastuvõtjasse, ning seejärel arvutatakse signaali teeloldud aja ja suundantenni suuna järgi objekti asukoht.
polaarfront
Polaarfront on tsoon atmosfääris, mis eraldab polaarset (jahedat) õhku troopilisest (soojemast) õhust, sest need ei segune eriti omavahel. Polaarfrondiga käib kaasas jugavool, mis on väga tugeva õhu liikumisega piirkond atmosfääris. Polaarfrondil kujunevadki kesklaiustele iseloomulikud tsüklonid ja antitsüklonid. Talvel on polaarfront selgem ja tugevam kui suvel, sest talvel on temperatuurigradient suurem. Suvel taandub polaarfront põhja poole.
lumekruubid
Lumekruubid on (hoog)sademete tüüp, mis tekib kiire sublimatsiooni tagajärjel võimsates rünkpilvedes. On seotud külma õhu advektsiooni, ka sooja veekoguga, ning lumekruubid on sagedased sügisel või talve hakul, kui temperatuur on nullilähedane. Vahel sajab lumekruupe enne lumesadu.
Väliselt on lumekruubid läbipaistmatud, valged, ümmargused või koonusjad terad läbimõõduga 2-5 mm, ja neid saab näpuga kergesti katki suruda.
hajuskiirgus
Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost.
Kui taevas on läbipaistmatu pilvekiht nii, et täisvarjusid, st terava piirjoonega varjusid ei teki, siis jõuab maapinnale ainult hajuskiirgus. Kui aga tekivad ka terava piirjoonega varjud, jõuab maapinnale nii otse- kui hajuskiirgus.
Hajuskiirgust mõõdetakse püranomeetriga.sissevool
Äikesepilv on tõusva õhu pump ja loob seetõttu endale oma tuultesüsteemi, mille tagajärjel esineb mitmesuguseid visuaalselt huvitavaid efekte. Üks selliseid on sissevool. Kuna äikesepilves valitsevad tõusvad õhuvoolud, peab altpoolt uut õhku juurde tulema, sest muidu tekiks hõrendus.
Sissevool ongi piirkond, kus õhu juurdetõmme väljendub üsna intensiivselt ja vahel moodustub sinna omapärane pilvesaba või -riba, mis seda tähistab. Maalähedases õhukihis väljendub õhu sissevool meil Eestis enamasti tuulevaikusena, aga paikades, kus on ägedamad äikesed (näiteks USAs või mussoonpiirkondades) ja sissevooludki tugevamad, täheldatakse maapinnalähedal sissevoolu tugeva tuulena, mis puhub äikesepilve suunas - justkui tolmuimeja.
rahe
Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest (äikest võib, aga ei pruugi olla). Tahkeid sademetetüüpe on veelgi, kuid rahe on läbimõõdus vähemalt 5 mm (alla selle on graupel - eesti keeles sobiks vasteks lumekruubid -, mida on ka võimalik rahena käsitleda). Rahe kujutab endast enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke. Vahel harva võib rahe olla ka piklik või hämmastavalt korrapärane (näiteks litri vm kujuline). Rahe suurust piirab ainult tõusvate õhuvoolude kandevõime. Suurimad rahekamakd sajavad alla enamasti mussoonide ja mäestike piirkondades, kus on registreeritud mitme kg raskuseid rahe(jää)tükke.
Rahe kuulub hoogsademete tüüpkonda ning kestab enamasti ainult mõned minutid, alates ja lõppedes järsku, samuti on rahe intensiivsus väga muutlik. Üle 15minutine rahesadu on juba erakordselt pikk. Enamasti sajab rahega koos ka vihma, kuid mitte alati.
Külm front on kitsas üleminekupiirkond atmosfääris, kui pealetungil on jahedam õhumass kui frondi ees. Külma frondiga on tavaliselt seotud konvektsioon ja rünksajupilved. Sageli, eriti suvel, kaasneb külma frondiga ka äike. Mõnikord tekivad äikesepilved külma frondi ees. Sel juhul räägitakse prefrontaalsest pagiliinist.
