Kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) on üldiselt eraklikud olendid ja väldivad üksteist. Kui aga kõrbetirtsude arv mingis piirkonnas ületab teatud piiri, läheb osa neist liikvele ning koondub parve, mis teeb metsikut hävitustööd ja jätab maha musta maa. Nüüd on selgunud, et kõrbetirtsude käitumist kujundab närvisüsteemi virgatsaine serotoniin.
Kõrbetirtsude organism hakkab tootma rohkem serotoniini teatud ärritajate mõjul, kui populatsioon kasvab. Ja muudab tirtsud ühtlasi „seltskondlikumaks".
Katses, kus kõrbetirtsud sunniti olema lähestikku, kujunes nende „parvemeelsus" lausa paari tunni jooksul.
Uudise postitas Horisondi teadusblogisse Horisondi toimetus.
