Nad jälgisid, kuidas suurem osa plahvatuses laiali lennanud ainest hiljem raskusjõu toimel uuesti kokku kogunes ja suureks mustaks auguks tõmbus.
Avishay Gal-Yam ja Douglas Leonard kirjutavad vaatlustest ajakirjas Nature. Nende töö annab uut kinnitust teooriale, et kümneid ja sadu kordi Päikesest massiivsemad tähed muutuvadki lõpuks mustadeks aukudeks, ülitihedalt kokkusurutud ainet sisaldavateks ruumipiirkondadeks, millest mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse välja.
Seni ei olnud astronoomid vaadelnud enam kui 20 kordse Päikese massiga tähtede supernoovaplahvatusi, nüüd plahvatanud täht oli arvutuste järgi Päikesest 50 kuni 100 korda suurema massiga.
Gal-Yam ja Leonard jälgisid Hawaii saartel asuva Kecki teleskoobi ja kosmoseteleskoobi Hubble vahendusel supernoovat SN 2005gl, mis avastati 2005. aasta oktoobris. Varem Hubble'i tehtud piltidelt leiti tagantjärele üles, milline nägi täht välja enne plahvatust, nii et sündmusest saadi lõppkokkuvõttes üsna terviklik ülevaade.
Allikas: ScienceDaily, Super-sized Supernova: Scientists Observe Largest Exploding Star Yet Seen
supernoova
Supernoova on kõige massiivsemate tähtede elu lõpus toimuv plahvatus, mille käigus täht heidab oma välimised kihid eemale, jättes maha äärmiselt tihedaks muutunud tuuma. Tähe plahvatus võib hetkeks olla heledam kui kogu seda sisaldav galaktika. Supernoovade vaatlemine on oluline nii täheevolutsiooni kui ka Universumi suuremastaabilise struktuuri uurimisel.Lisainfo
1. Jaak Jaaniste astronoomiaõpiku peatükk “Ühe tähe elulugu”
2. Maailma esimene kolmemõõtmeline arvutisimulatsioon supernoova plahvatusest (Chicago Ülikool)
