Tom Gallagher ja ta kolleegid Virginia Ülikoolist mõjutasid aatomeid mikrolainetega. Mikrolainete ja tuumajõudude koosmõjul moodustuvad siis aatomituuma lähedusse justkui väikesed elektronilõksud, kuhu elektronid kinni jäävad ja ei määrdu enam nii palju laiali kui enne. Ja kui mikrolaine allikas sobival viisil pöörlema panna, siis saab niisugust lõksu koos sellesse jäänud elektroniga ümber aatomituuma keerutada. Ja tulemus meenutabki siis mõnes mõttes seda vananenud, klassikalist ettekujutust aatomist - mis tuleb välja, vähemalt sel puhul enam nii väga vananenud ei olegi.
Saavutus on mõnes mõttes üsna efektne, aga küllap on sellest kasu ka mikromaailma veelgi paremaks mõistmiseks.
Allikas: New Scientist, Physicists finally create 'textbook' atom
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
