Süvaveekorallid on liikumatu eluviisiga loomad, kuid see-eest on nad
pikaealised. Värskest uuringust selgub, et mõned korallikolooniad
elavad enam kui 4000 aastaseks. See tähendab, et korallid kasvavad
palju aeglasemalt kui seni arvatud.
Brendan Roark Texase A&M Ülikoolist väidab, et aeglane kasv on korallide pikaealisuse saladus.
Avastus
näitab, kui tähtis on koralle kaitsta. Suured korallikolooniad
kujutavad endast paljudele teistele liikidele sobilikku elukeskkonda.
Kui need kolooniad kaovad, siis läheb tuhandeid aastaid, enne kui uued
kolooniad sama suureks kasvavad.
Varasematest uuringutest on
järeldatud, et Hawaii saarte lähistel kuni poole kilomeetri sügavusel
ookeanipõhjas kasvavate koralliliikide kolooniad püsivad vaid mõnisada
aastat, või kõige enam 3000. Roark aga väidab, et niinimetatud
aastarõngad, mille põhjal hinnanguid on antud, moodustuvad tegelikult
aastast märksa pikema aja jooksul. Rõngad tekivad korallide eritatavast
mineraalainest, kaltsiumkarbonaadist.
Roark ja ta kolleegid
leidsid kõrglahutusliku radiosüsinikumeetodi abil, et 1950. aastate
tuumakatsetustes keskkonda paisatud süsinikuisotoopi esines korallide
eksoskeletis üksnes väga-väga õhukeses pindmises kihis. See annabki
tunnistust arvatust aeglasemast kasvust. Skeleti sisekihtide vanus
ulatus radiosüsiniku meetodi põhjal aga tuhandetesse aastatesse.
Kõige
vanem uuritud korallikoloonia on nende mõõtmiste järgi kasvama hakanud
juba tervelt 4265 aastat tagasi. See muidugi ei tähenda, et üksikud
loomakesed ise nii kaua on elanud, vaid lihtsalt nende koloonia
tervikuna.
Allikas: New Scientist, Coral colony as old as the pyramids
