9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadide tüttu kattus jääkihiga ja kus üks veoauto teelt välja sõitis. Appi tõtanud puksiiriga juhtus sama. Raske oli käia ja isegi püsti seista.
Niisiis sadas suuremas osas Eestist, eriti 9. märtsi hommikul, jäävihma ning tekkis jäide. Ka lund sadas kõikjal - lund ladestus maksimaalselt 5-10 cm. Saju tõi meile lõunatsüklon, kusjuures läänes asus 8. märtsi õhtupoolikul ka üks sajuvöönd, aga see lagunes 9. märtsiks.
Huvitav on märkida, et pilvede veesisaldus oli hommikul ebatavaliselt kõrge. Talvel ei ole radar kordagi nii kõrget veesisaldust näidanud. Ilmselt oli tegemist asjaoluga, et radar registreeris vihma ja jäävihma 0,5 km kõrgusel (lumeekvivalent ei läheks üle rohelise): peegelduvus on vedelate sademete korral suurem ja sellest siis ka niisugune tulemus.
Radaripilt: EMHI
Jäävihmast
Talvel, eriti frontide läheduses, on sageli temperatuur mingis õhukihis üle nulli (seda näitavad madalad kihtpilved). Kuna see õhukiht ei ole tavaliselt väga paks, näeme sadamas lund (lambivalguses sel juhul lumi ei sätenda). Kui soe õhukiht on mingil põhjusel väga paks ja samal ajal asetseb selle all väga paks külma õhu kiht, jõuab lumi esmalt sulada ja seejärel tekkinud vihm vähemalt osaliselt jäätuda (kui vihm ei jõua jäätuda, aga temperatuur on alla nulli, ei ole siiski tegemist jäävihma, vaid tavalise vihmaga). 9. märtsil paiknes järelikult maapinna ja pilvede vahel üsna paks sooja õhu kiht, mis põhjustas jäävihma ning jäidet.
Juhul, kui ei ole õhukihti, kus temperatuur ulatub üle 0 kraadi, siis sadav lumi sätendab.
Väga tugevad jäävihmad, sageli koos tuulega, tekivad Põhja-Ameerikas, sest sealsed suured tasandikud hoiavad õhumasse segunemast ning sellest ka soodsad võimalused jäätormideks. Eestis on pinnamood muutlikum, mistõttu õhumassid segunevad paremini.
Jäävihma sajab Eestis aastas kuni 5 korda, peamiselt sügisel ja kevade.
Lühiajaline jäävihmahoog Tartus 10. märtsil. Foto: Jüri Kamenik
LOE VEEL
http://www.ilm.ee/index.php?45345
Uudise kirjutas Horisondi teadusblogi jaoks Jüri Kamenik, Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna geograafiatudeng.
