7. May 2007 - 19:18 - Priit Ennet
Merkuuri magnetvälja võib tekitada planeedi osaliselt vedel tuum.
Päikesele lähima planeedi nõrga magnetvälja päritolu on mõistatuseks seitsmekümnendatest aastatest peale, mil NASA kosmoselaev Mariner 10 selle teadlaste üllatuseks avastas. Maakerale tekitab magnetvälja planeedi tuumas sisalduv vedel aine, aga Merkuur on nii väike, et tema tuum arvati juba ammu tahkunud olevat. Merkuuri magnetväli on Maa omast 100 korda nõrgem.
Mõnede teadlaste arvates võis Merkuuri tuum enne tahkumist planeedi väliskihte mõnevõrra magnetiseerida ja tulemusena tekitada nii-öelda fossiilse magnetvälja. Teised on oletanud, et tuum pidi siiski vähemalt osaliselt olema vedelaks jäänud.
Nüüd on Ameerika teadlased Merkuuri pöörlemiskiiruse kõikumisi täpsemalt analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et planeedi sisemuses leidub ikka tõepoolest vedelat ainet. Cornelli ülikooli uurimisrühm eesotsas Jean-Luc Margot'ga saatis Puerto Ricos ja Californias asuvatest suurtest raadioteleskoobi antennidest Merkuuri poole radarisignaale, püüdis peegeldunud signaalid uuesti kinni ja arvutas välja, kui kiiresti Merkuur parajasti pöörles.
Päikese külgetõmbejõu mõningane ebaühtlus tekitab pöörlemisse kiirenemisi ja aeglustumisi, aga teooria näitab, et nende kiirenemiste ja aeglustumiste täpne kulg sõltub sellest, kas Merkuur on seest tahke või vedel. Umbes nii nagu toores muna keerleb teistmoodi kui keedetud muna.
Analüüs näitas, et Merkuuri tuum ongi arvatavasti osaliselt vedel. Teadlased oletavad, et tuuma siseosa on tahke ja vedelasse olekusse on seni jäänud tuuma välisosa. Siit järeldub, et tõenäoliselt sisaldab Merkuuri tuum raua kõrval suhteliselt rohkesti ka näiteks väävlit, sest väävlilisand võib raua sulamistemperatuuri mitmesaja kraadi võrra langetada.
Allikas: David Shiga, New Scientist. Molten core may explain Mercury's magnetic field
Päikesele lähima planeedi nõrga magnetvälja päritolu on mõistatuseks seitsmekümnendatest aastatest peale, mil NASA kosmoselaev Mariner 10 selle teadlaste üllatuseks avastas. Maakerale tekitab magnetvälja planeedi tuumas sisalduv vedel aine, aga Merkuur on nii väike, et tema tuum arvati juba ammu tahkunud olevat. Merkuuri magnetväli on Maa omast 100 korda nõrgem.
Mõnede teadlaste arvates võis Merkuuri tuum enne tahkumist planeedi väliskihte mõnevõrra magnetiseerida ja tulemusena tekitada nii-öelda fossiilse magnetvälja. Teised on oletanud, et tuum pidi siiski vähemalt osaliselt olema vedelaks jäänud.
Nüüd on Ameerika teadlased Merkuuri pöörlemiskiiruse kõikumisi täpsemalt analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et planeedi sisemuses leidub ikka tõepoolest vedelat ainet. Cornelli ülikooli uurimisrühm eesotsas Jean-Luc Margot'ga saatis Puerto Ricos ja Californias asuvatest suurtest raadioteleskoobi antennidest Merkuuri poole radarisignaale, püüdis peegeldunud signaalid uuesti kinni ja arvutas välja, kui kiiresti Merkuur parajasti pöörles.
Päikese külgetõmbejõu mõningane ebaühtlus tekitab pöörlemisse kiirenemisi ja aeglustumisi, aga teooria näitab, et nende kiirenemiste ja aeglustumiste täpne kulg sõltub sellest, kas Merkuur on seest tahke või vedel. Umbes nii nagu toores muna keerleb teistmoodi kui keedetud muna.
Analüüs näitas, et Merkuuri tuum ongi arvatavasti osaliselt vedel. Teadlased oletavad, et tuuma siseosa on tahke ja vedelasse olekusse on seni jäänud tuuma välisosa. Siit järeldub, et tõenäoliselt sisaldab Merkuuri tuum raua kõrval suhteliselt rohkesti ka näiteks väävlit, sest väävlilisand võib raua sulamistemperatuuri mitmesaja kraadi võrra langetada.
Allikas: David Shiga, New Scientist. Molten core may explain Mercury's magnetic field
Uudiste märksõnad:
