Märtsi Horisondis ülevaade krimmitatarlaste saatusest

Värskes numbris pöörab Horisont pilgu plahvatusohtlikule Krimmile. Andrus Mölder küsib oma ulatuslikus artiklis, kelle oma on Qõrõm – just nõnda kõlab tänase Krimmi poolsaare krimmitatarikeelne nimi. Artikkel raske saatusega krimmitatarlastest on kahtlemata mõtlemapanev lugemine. Oi kui kiiresti kipub sissetungijail ununema, et ala, mida valju häälega „meie põliseks maaks” nimetatakse, oli veel üsna hiljuti kellegi teise põline kodu.

Uudiste märksõnad: 

Jaanuari Horisont: päriselundisiirdamisest tehismõistuseni, ajakirjatäis arheoloogiat pealekauba

Nagu möödunud aastal, jõuab ka tänavu Horisondi esimese numbriga lugejateni Eesti arheoloogia aastakiri TUTULUS. Ja seda täiesti tasuta lisaväljaandena nii tellijale kui üksiknumbri ostjale!

„Soovisite maksasiirdamist, kui aga võtate ka neeru, siis saate täiesti tasuta kauba peale veel kaks meetrit peensoolt!” pakub tohter 2014. aasta esimese Horisondi koomiksis. Edgar Lippingu sulest pärinev kaanelugu „Elundisiirdamine. Müüdist elupäästvaks operatsiooniks” annab teada, et kaotatud kehaosi on inimene püüdnud taastada juba kauges minevikus. Lõputud üritused võõrast kude või elundit siirata tõid edu siiski alles 20. sajandi teises pooles ja tuleb tõdeda, et mitte väike tähtsus ei olnud seejuures ka sõdadel, eriti Teisel maailmasõjal. 

Uudiste märksõnad: 

Novembri Horisont: krestomaatilisest kunstist nooblite Nobeliteni

Novembrikuu Horisondi kaanelt vaatab vastu Johann Köleri fresko „Tulge minu juurde kõik ...” fragment.  Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiop nimetab oma artiklis „Kunstniku käepuudutus” seda Kaarli kiriku apsiidimaali eestlaste jaoks krestomaatiliseks kunstiteoseks, mille märgi-staatus ei tulene üksnes töö kunstilisest kvaliteedist, vaid ka ajaloolisest, rahvuslikust, kohaspetsiifilisest ja kontekstuaalsest identiteedist. Ja kirjeldab ühelt poolt seda, kuidas Johann Köler tolle fresko lõi, ning teiselt poolt seda, kuidas too tänavu uue sära omandas. 

Uudiste märksõnad: 

Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.

"Ajakirjanikel on avatud olekuga Soomerega lihtne suhelda, sest ta mõistab ajakirjanduse rolli ega pelga vastata ka teravamatele küsimustele," ütles seltsi esimees Priit Ennet. "Tal on ka ühiskondlikku närvi. Viimasel ajal on ta muu hulgas haaratud piirkondliku vedelgaasiterminali asukoha küsimustest." (Vt ka Tarmo Soomere intervjuud HORISONDILE aastast 2008: Mees nagu mitme tundmatuga võrrand.)

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: