Huviorbiidis aju, ajalugu ja astronoomia

Kuidas saab teha ajuta ajuteadust ehk panustada ajuprotsesside käsitlusse, uurides mudeleid? Selgitavad aju-uurijad Toomas Kirt ja Jaan Aru. Miks ta on taas kord võtnud teemaks vana hea Rootsi aja? Põhjendab ajaloolane Kalle Kroon. Kuidas saaks ehitada üles täielikult taastuvenergial põhineva elektritootmise ja mis oleks selle hind? Kogemusi ja uuringutulemusi jagavad energeetikud Kuno Janson, Ants Kallaste ja Viktor Bolgov. Mis on toidu sensoorne analüüs ehk mille poolest erineb professionaalne hindaja toidu tavatarbijast? Selgitab Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi assistent Erge Tedersoo.

Kas süsteemibioloogia on uus teadusharu või uus filosoofia? Mida on meil olnud õppida ühe ravimi turustusjärgseist uuringuist? Miks on Saaremaal Kihelkonna kihelkond? Kus kasvavad miombometsad? Kas Katalooniast võiks ükskord tõesti saada iseseisev riik? Miks toovad kihtsajupilved laussaju? Kuidas on teadus mõjutanud Roman Baskini elu? Kes elab vanaks nooremalt? Mis asi on termoelektrigeneraator? Mitmendat sünnipäeva tähistab tänavu Eesti Teaduste Akadeemia ja mida arvab akadeemik Ain-Elmar Kaasik akadeemik Ludvig Puusepast?

Neile ja veel mõnelegi muule küsimusele leiate vastused jaanuarikuu Horisondi lugudest, mille autoreiks Tuuli Käämbre ja Minna Varikmaa, Enn Tarvel, Jüri Engelbrecht, Indrek Rohtmets, Andrus Mölder, Jüri Kamenik, Tiit Kändler ja paljud teised teaduse populariseerijad.

Mida lugeja 2013. aasta esimese Horisondi kaante vahelt ei leia, on kuue aastaga omamoodi tavaks saanud arheoloogia-aasta kokkuvõte Ants Kraudi sulest. Rõõmuga pakume lugejale kogunisti kopsakama koguse arheoloogiaalast materjali – Horisondiga on kaasas Eesti arheoloogia aastakirja Tutuluse esimene number.

Infot tänavuse Robotexi kohta saate ka varsti ilmuvast novembrikuu Horisondist ning KUKU raadio 22. novembri saatest Loodusajakiri.