Nr. 6/2006


  



UUDISED
2005.08.09 - Uus planeet?
Juuli lõpus avaldas maailma press järjekordse teate Päikesesüsteemi kümnenda planeedi avastamisest. Kõige muu kõrval andis see põhjust taas kord vaielda määratluse üle, millist taevakeha on õige kutsuda tõesti planeediks, millist aga näiteks kõigest planetoidiks.

Seekordne “kümnes planeet” on Maast 96 korda kaugemal kui Maa Päikesest ja Päikesest kolm korda kaugemal kui Pluuto. Esimest korda pildistasid Californias asuva Palomari observatooriumi vaatlejad teda 2003. aasta oktoobris. Kui suur ligi kümne miljardi miili taga asuv taevakeha täpselt on, pole selge, aga heleduse põhjal otsustades kindlasti suurem kui Pluuto, seni tuntutest väikseim ja kaugeim planeet. Just seepärast leiabki avastajate liider, California tehnoloogiainstituudi (CalTech) astronoom Mike Brown, et on õigustatud pidada avastust just nimelt planeediks.

Aga teatavasti pole sugugi vähe ka neid, kelle arvates pole 1930. aastal avastatud Pluutogi “õige” planeet, kuna ta teistest nii palju erineb. Nende kinnitusel on tegemist nn Kuiperi vöö objektiga, Päikesesüsteemi tekkimisest “üle jäänud” ja Neptuunist kaugemal asuva “kosmoseprügiga”.

Samas on inimesed mõttega Pluutost kui planeedist liiga harjunud. Vastupidist aktsepteerides tuleks ümber kirjutada mõõtmatu hulk kooliõpikuid, muuta veebikülgi ja trükkida uued postmargid… Browni sõnul on kultuurilises mõttes kaks valikut: kas tõmmata Pluuto järel n-ö joon vahele ja öelda, et rohkem planeete lihtsalt enam pole, või panna Pluuto mõõdupuuks – see, mis on temast suurem, on planeet. Planeediastronoomia professor kinnitab, et tema jaoks on mõtet vaid teisel võimalusel. “Pealegi,” kirjutab ta, “lubab see variant uuringuis avastada üha uusi ja uusi planeete. See on ju hoopis põnevam kui esimese variandi lõplikkus.”

Taevakeha kannab praegu nime 2003 UB313. Brown ja tema kolleegid on rahvusvahelisele astronoomialiidule IAU välja pakkunud ka uue planeedi nime, aga ametliku kinnitamiseni seda ei avalikustata. Mike Brown kinnitab CalTechi veebil, et ajakirjandusse pääsenud juttu, nagu oleks ettepanekus välja pakutud Lila – kolm nädalat vana tütre auks! –, ei maksa liiga tõsiselt võtta.

Browni arvates oli UB313 seni avastamata seetõttu, et ta paikneb piirkonnas, kust keegi otsida ei osanud. Browni sõnul oli ta juulis nähtav ka korraliku amatöörtehnikaga – kui teada, kust teda otsida.

Kõnealuse taevakeha orbiit on “klassikaliste” planeetide orbiidiga 45-kraadise nurga all. Tiiruks ümber Päikese kulub UB313-l üle kahe korra kauem aega kui Pluutol ehk 560 Maa aastat.

CalTech/Loodusajakiri

Tagasi


Ajakiri Horisont läbi aegade. PDF formaadis fail ~4 MB