Nr. 6/2006


  



UUDISED
2005.07.03 - Kas videomängud mõjuvad mõistusele?

“Sa tead, et nurga taga seisab mees, kes tahab sind tappa. Su süda peksleb ja käed on higised – isegi siis, kui tegu on üksnes videomänguga. Aga mis toimub sinu ajus?” küsib-arutleb 23. juuni New Scientisti elektrooniline uudiskiri.


Hiljuti valminud uuring, mille raames vaadeldi pika staazhiga videomängureid, väidab, et nende aju reageerib nii, nagu võtaks ta mänguvägivalda reaalsena.


Enam kui 90 protsenti Ameerika lapsi mängib iga päev videomänge. Ja videomängude edetabeli tipus seisvatest mängudest pooled on lausa erakordselt vägivaldsed. Ometigi puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et inimesed, kes mängivad vägivaldseid elemente sisaldavaid videomänge, muutuksid ka ise agressiivsemaks. Näiteks tõdes küll üks Iowa riiklikus ülikoolis 2000. aastal läbi viidud uurimus seda, et vägivalda sisaldavaid mänge mängivad inimesed kalduvad olema agressiivsemad ning on sooritanud enam kallaletunge ja rööve, ent hoopis raskem on olnud tõestada, et need inimesed on vägivaldsemad just armastatud videomängude mõjul. Sama hästi võib asi olla vastupidine: nad lihtsalt on agressiivsemad ning armastavad sellest tulenevalt ka agressiivsust tulvil videomänge.


Aacheni ülikooli uurija Klaus Mathiak on uurinud, mis sünnib mängija ajus, kui ta seisab silmitsi vägivaldse olukorraga. Ta uuris 13 meest vanuses 18-26 aastat, kes mängisid iga päev keskmiselt kaks tundi vägivalda täis videomänge, jälgides nende ajus toimuvat magnetresonantsi meetodil. Mängijail oli vaja leida ja tappa terroristid ning päästa pantvangid. Ta avastas, et mida ähvardavamaks olukord muutus, seda enam aktiviseerusid aju kognitiivsed (tunnetusega seotud) osad. Võitluse ajal aga lülitusid aju emotsioonidega seotud osad (nt amügdaalkeha) täiesti välja. Samasugust reaktsiooni on täheldatud teisteski uurimustes, mille raames on samuti vaadeldud simuleeritud vägivallaga (näiteks vägivaldse sissetungiga) seonduvate olukordade mõju inimesele. “Inimaju reageeringut reaalse vägivalla olukorras on ju praktiliselt võimatu uurida,” lisab Mathiak.


Mathiaki kolleeg Niels Birbaumer Tübingeni ülikoolist oletab, et regulaarne videomängude mängimine tugevdan aju vastavaid reaktsioone. Regulaarne videomängur, kes satub sarnasesse olukorda tegelikus elus, on agressiooniks rohkem valmis.


Colombia ülikooli ekspert Jeffrey Fagan aga rõhutab, et seos vägivalla ja ajutegevuse vahel on siiski keerukam.


New Scientist

Tagasi


Ajakiri Horisont läbi aegade. PDF formaadis fail ~4 MB