Nr. 5/2003


  



Toimetaja veerg
Tähtede ja sügavuste poole

Astronoomiahuviliste seekordne magus kõrgaeg hakkab tasapisi mööduma ning Maa ja Marss teineteisest vähehaaval kaugenema.

Küllap on iga vähegi asja vastu huvi tundnud lugeja augusti jooksul ka ise Marssi imetlenud – kui mitte mõnel muul viisil, siis lausa palja silmaga. Horisont on meie naaberplaneedile viimase paari aasta jooksul palju trükipinda eraldanud ja tähelepanu osutanud, mistõttu otsustasime teha väikese vaheaja ning pöörata pärast 28. augustil kulmineerunud Marsi suurt vastasseisu oma pilgu mõnele sootuks teist tüüpi ilmaruumi objektile – näiteks tähtedele. Nii saabki seekordsest numbrist lugeda maalilise ja natuke indiaanipärase nimetusega kosmoseobjektidest Heledatest Sinistest Muutlikest ning igaüks saab oma kogemuse najal veenduda, kas ka tema puhul kehtib klassiku väide, et pole midagi lihtsamat kui täht.


Tore on siiski tõdeda, et VIII astronoomiahuviliste kokkutulekule, mis peeti 8.–12. augustini Tõraveres, meelitas naaber Marss kokku üle saja osavõtja, ja astronoomiahuviliste ühingu Ridamus korraldatud Marsi-vaatlus tõi Tallinna Tähetorni kokku üle 500 asjahuvilise. Kaalu sellele faktile lisab asjaolu, et mitte iga teadus ei saa niisuguse järelkasvulava ja fännide hulgaga kiidelda. Olukord on hoopiski teistsugune näiteks allveearheoloogias. Meremuuseumi teaduri ja uurimislaeva Mare kapteni Vello Mässi sõnul on ta aastate jooksul päris paljusid noori juhendanud, mitmed neist on sukeldumistki õppinud ning veealusest maailmast vaimustunud, ent sellesse raskesse alasse jäägitult süvenenud noorema põlvkonna tegijat pole nende hulgast esile kerkinud. Vello Mässi kinnitusel on allveearheoloogia ala, mis nõuab suurt pühendumist, iseseisva tegutsemise ja otsustamise oskust. Kui kuival maal töötav arheoloog saab juhendada tervet kaevajate rühma, nende tööl pidevalt n-ö silma peal hoides, siis allveearheoloogias seab keskkond karmid raamid. Allveetööde puhul ei saa arheoloog seista iga "kaevaja" kõrval ja talle pidevalt juhiseid anda, iga sukelduja peab piiratud aja jooksul ise suutma õigeid otsuseid langetada ja põhjendatud järeldusi teha. Rääkimata sellest, et juba ainuüksi merele minek ja merel olek on läbi aegade olnud karmide meeste ala. Allveearheoloogiaga saabki tegeleda üksnes niisugune inimene, kes on ühtviisi sina peal nii arheoloogia kui merega. Seda enam teeb rõõmu uudis, et just Eesti allveearheoloogid suutsid võidujooksus Soome kolleegidega Soome majandustsoonis tuvastada Vene soomuslaeva Russalka vraki, tehes ajalugu uurides ise ajalugu.



Kärt Jänes-Kapp


Ajakiri Horisont läbi aegade. PDF formaadis fail ~4 MB