7 - 8 / 1 9 9 9  D E T S E M B E R 
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S   U N I V E R S U M
  Trükinumbri sisukord   
  Ivar Murdmaa
Mitmekihiline maakera
Meie tulise sisemusega koduplaneet sarnaneb oma ehituselt munaga, koosnedes mitmest üksteisest eristatavast geosfäärist. 

Heldur Nestor
Rändav ja uuenev maakoor 
Kõva jalgealune koosneb rohkem kui 30 eri suurusega killust — laamast, mis ujuvad voolavas olekus vahekihil nagu konveierilindil. 

Heldur Nestor
Maa näitab muskleid
Kus ja miks just teatud kohtades väriseb maapind hirmuäratavalt? 

Väino Puura, Rein Vaher
Praguline Eestimaa 
Sisepingete tõttu tekivad laamades murrangud ja lõhed, mida kohtame üsna sageli ka oma territooriumil.

Juho Kirs
Magmakatel podiseb
Maa tulivedelast sisemusest, mille sisu tahke kivimkooriku alt vulkaanide kaudu aeg-ajalt maapinnale paisatakse.

Juho Kirs
Kivimite ümbersünd
Kivid murenevad, sulavad või lihtsalt muudavad oma mineraalset ja keemilist koosseisu.

Kõige, kõige, kõige

Ivar Murdmaa
Ookeaniplaneet
Inimkond sai kahest kolmandikust oma koduplaneedi vee alla
maetud tahkest koorest tõetruu pildi alles hiljuti.

Rein Einasto
Muistsed mered Baltika pinnal
Madalmered on suures enamuses rannikumered, paljude muutlike loodusjõudude tegevuse näitelavad.

Heldur Nestor
“Kasvuhoone-” ja “külmhooneperioodid" Maa ajaloos
Jahedad ja soojad ajavahemikud kõiguvad küllalt suurtes piirides — 30 kuni 110 miljoni aastani.

Heldur Nestor 
Korallrahud — merepõhja suurehitised
Rifid on merepõhjale kinnitunud organismide lubitoesest moodustunud kuhjatised, mis võivad saavutada aukartust äratavaid mõõtmeid.

Volli Kalm
Kui jää võimutses
Liustikujää tegevuse jäljed — setted, pinnavormid, rändkivid —, ning nende võrdlemine praegu jäätunud aladel toimuvaga, on tõestus kunagistest jääaegadest väga ulatuslikel aladel.

Avo Miidel
Jõgede tegevus
Ühest olulisest geoloogilisest välisjõust, mis uuristab maapinda ja kannab maismaa kulumisel tekkinud murendit ookeani ja siseveekogudesse.

Anto Raukas
Toimekas tuul
Tuttavast ja igapäevasest loodusnähtusest, mis võib tekitada nii heameelt, muret
kui ka nalja.

Leili Saarse
Järved ja nende elukäik
Maismaal asuvate veesilmade arv muutub ajas ja ruumis pidevalt. Seepärast ei teata nende täpset arvu, küll aga tekkelugu ja saatust.

Hella Kink, Eda Andresmaa 
Sood  — looduse varaait
Turbamaardla pole soo ainus ja peamine väärtus.
 

 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee