3 / 1 9 9 8   A P R I L L  
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M
  ANEKDOOTE, TSITAATE JA MUID ÜTLEMISI
Koostanud TÕNU LAAS (1969)
Tallinna Pedagoogikaülikooli rakendusfüüsika õppetooli assistent. Füüsikamagister.

 
 
Suutelisus taandada kõike lihtsatele fundamentaalseadustele ei tähenda suutelisust alustada neist seadustest ja siis konstrueerida universumit. - Philip W. Anderson "More is Different". Science Magazine (1972)

Insenerimatemaatika esimene seadus: kõik lõpmatud read koonduvad, ja enamasti koonduvad esimeseks liikmeks.

Kas sa ikka tead, et enamusel inimestest on rohkem jalgu kui keskmiselt?
See on ilmselge, näiteks 57 miljoni briti hulgas on tõenäoliselt 5000 ühe jalaga inimest. Seetõttu keskmine jalgade arv inimestel:
((5000 x 1) + (56 995 000 x 2))/ 57 000 000 = 1,9999123...
Ning kuivõrd enamusel on 2 jalga ...

Kas tead, kui loll võib üks keskmine mees olla? Definitsiooni järgi on pooled isegi rumalamad kui see keskmine. — J. R. Dobbs

Elektriinsener loeb mingit raamatut ja aeg-ajalt hüüatab kõvasti "Vot kus lugu! Poleks kunagi uskunud! Ei või olla!" ja naerab valjult.
Korraga hüüab: "Täiesti uskumatu!"
"Mida te seal loete?" küsivad naabrid kooris.
"Õigekeelsussõnaraamatut.”
"See peab olema suurepärane! Ma ei saa sellest üldse aru."

Geoloogid on hämmastama panevad. Nad teavad sadu sõnu erinevat sorti muda kohta ja sadu sõnu asjade kohta, mis on juba miljoneid aastaid kadunud.

Üks üliõpilane küsis, miks ta oma kontrolltöö eest 0 punkti sai. "Tranil on täpselt samad vastused ja ta sai 100 punkti."
"Tranil oli teine variant."

K: Mitut liiki füüsikuid on olemas?
V: Kolme - need, kes oskavad loendada ja need, kes ei oska.

Insenerid arvavad, et nende võrrandid on tegeliku maailma aproksimatsioon.
Füüsikud arvavad, et tegelik maailm on nende võrrandite aproksimatsioon.

Füüsik-eksperimentaator tõstab kurvalt pea mikroskoobi kohalt ja küsib kolleegilt:
"Ega sa tea antonüümi sõnale “Eureka”?"

Kuulus matemaatikaprofessor oli linnas konverentsil. Ta saabus mõned päevad varem ning nõustus pidama kohalikus kolledzis nooremate kursuste üliöpilastele loengu. Kui ta oli tahvli juba mitmeid kordi katnud igasuguste Besseli funktsioone puudutavate võrrandite ja valemitega, tuli tal meelde, et auditooriumis peaksid enamuses nooremad üliöpilased olema, kes pole Besseli funktsioonist midagi kuulnud. Tundes, et ta on rääkinud tudengeile midagi sellist, mis neil kaugelt üle pea on, pöördus ta ringi ja küsis, et kas keegi on Besseli funktsiooni näinud.
Auditoorium oli vait.
Lõpuks söandas üks tudeng tõsta käe ja märkis, et ta pole iial varem Besseli funktsiooni näinud. Professor noogutas nõusolevalt. Keeras siis ilma mingi kõhkluseta ringi, osutas tahvlile, öeldes: "Vaat', siin on mõned!" ja jätkas loengut.

Üks statistik arvutas välja, et tõenäosus pommi leidumiseks lennukis on üks miljondik. Ta leidis, et see on natuke liiga suur ja keeldus lennukiga reisimast.
Kord oli ta siiski kodust küllalt kaugele mingile konverentsile sattunud. Tema kolleeg imestas: "Kuidas sa küll nii kaugele oled tulnud? Rongiga?"
"Ei, lendasin."
"Noh, kuidas selle pommide leidumise tõenäosusega on? Enam ei kardagi?"
"Ei, ma arvutasin välja - tõenäosus selleks, et lennukis oleks kaks pommi, on 10-12 ja see on tõepoolest väike arv."
"????"
"Ma võtsin oma pommi ühes."

K: Mitut evolutsiooniteooria spetsialisti läheb vaja pirni vahetamiseks?
V: Vaid ühte, kuid see võtab aega miljon aastat.

K: Mitu akadeemikut on vaja, et vahetada lambipirni?
V1: Mitte ühtegi. Selle jaoks on juhendatavad tudengid.
V2: Viit. Üks kirjutab granditaotlust, teine teeb matemaatilist modelleerimist, kolmas kirjutab uurimistööd, neljas pakub töö avaldamiseks ja viies rakendab üliõpilase tööle.

K: Mitu laborijuhatajat on vaja, et vahetada lambipirni?
V: Viit: üht, et vahetada lambipirni ja nelja, kes seisavad ümber ja arutavad, kas lähenemine on õige või mitte.

K: Mitu laboranti on vaja, et vahetada lambipirni?
V: Ühte, kuid tõenäoliselt tuleb teha kolm või neli katset, et seda paika saada.

K: Mitu teaduste doktorit läheb vaja, et vahetada lambipirni?
V: Ühte, kuid tõenäoliselt tuleb teha kolm või neli katset, et seda õigesti paika saada, sest tõenäoliselt annab ta selle —laborantidele teha.

K: Mitu kraadiõppe üliõpilast läheb vaja, et vahetada lambipirni?
V1: Vaid ühte, kuid see võtab kuni viis aastat aega.
V2: Kõik sõltub grandi suurusest.
V3: Kahte, ja professorit, et raha vastu võtta.
V4: 1/100. Kraadiõppetudeng peab päeva jooksul 100 pirni vahetama.
V5: Ma ei tea, kuid tehke mu stipendium maksuvabaks ja andke mu juhendajale 100 000 dollari suurune grant. Siis ma võin kindel olla, et ta ütleb mulle, kuidas teha tööd, et ta võiks sellele eluliselt tähtsale küsimusele vastuse leidmise eest raha vastu võtta.


tagasi esilehele ...


 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee