5 / 1 9 9 8   A U G U S T  
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M
  TOIMETAJA VEERG  
 
Aasta 1918 oli Euroopa ajaloos eriline ja see teeb mõnevõrra eriliseks ka tänavuse. Sest paljud riigid ja rahvad said Esimese maailmasõja lõppedes kahe suure impeeriumi varisemise järel oma elu korraldama hakata - kes päris uut riiki rajades, kes vana ümber korraldades või taastades. Oli ju ilmasõja lõpp pöördelise tähtsusega eestlaste kõrval ka soomlastele, lätlastele, leedulastele, poolakatele, ungarlastele, tšehhidele, slovakkidele, Austria-Ungari lõunaslaavi alade elanikele, kes ühinesid Serbia ja Tšernogooriaga Serbia-Horvaatia-Sloveenia ehk SHS kuningriigiks. Aga muudatustega tuli kohaneda samuti venelastel, austerlastel, sakslastel... Nii olekski tänavusel aastal põhjust pikemalt peatuda üsna mitme Euroopa rahva saatusel. Seekordne erinumber sai siiski kokku pandud peamiselt tšehhidele mõeldes, kuigi Vana Maailma, eriti Kesk-Euroopa rahvaste minevik on omavahel nii läbipõimunud, et ühe rahva ajalugu teisest selgelt eristada on vahel üsna raske. Tsiteerides käesoleva numbri kirjutist, mille autoriks Ago Vilo: /Ka/ eestlaste saatus on tšehhide omaga märksa tihedamalt seotud, kui tavakodanik sageli ettegi oskab kujutada.

1997. aastal ärgitas Ungarile pühendatud erinumbrit kokku panema kaks tähtsat sündmust selle suurima soome-ugri rahva ajaloost - 1996. aastal oli möödunud 1100 aastat ungarlaste asumisest praegusele asualale ning 40 aastat Ungari ülestõusust 1956. aastal. Tšehhide minevikust leiab aga 1998. aastaga seotult veel hoopis enam märksõnu: möödub 80 aastat Tšehhoslovakkia riigi tekkimisest, 60 aastat Müncheni kokkuleppest, 30 aastat Praha kevadest. Varasemast ajast võib meenutada fakte, et 650 aastat tagasi (1348) asutas kuningas Karel Prahas ülikooli, 380 aastat tagasi (1618) algas Habsburgide-vastane ülestõus Prahas, mis viis Kolmekümneaastase sõja puhkemise ja Valgemäe lahinguni, 150 aasta eest (1848) haarasid prahalased taas kord relvad ¾ käes oli 1848.-1849. aasta revolutsiooni kõrghetk Tšehhis.

Kui võrrelda tšehhide minevikku eestlaste omaga, siis näeme, et esimene riik tšehhide asualal (Sâmo riik) kujunes vaid mõned aastakümned hiljem, kui Ynglingite saaga svealaste kuningas Ingvar sõjaretkel Eestisse surma sai. Tšehhide suur kuningas Karel tõusis troonile samal aastal, kui Taani oma Põhja-Eesti valdused pärast Jüriöö ülestõusu Saksa ordule müüs ning ülikooli rajas too sama kuningas Prahasse peaaegu kolm aastasada varem kui Gustav II Adolf Tartus alma materi asutas. Ja veel eksisteerib Eesti ja Tšehhi ajaloos üks huvitav seos, mille kohta Mati Laur väidab käesolevas numbris: ajaloolased on üsna üksmeelsel arvamusel, et eestlaste sisemine ristiusustumine, kristianiseerumine, teostus just nimetatud liikumise läbi. Jutt on vennastekogud(ust)est, mis oma juurtega ulatuvad böömi ehk tšehhi vendade kaudu hussiitliku liikumiseni.

Neist ja mitmetest teistest, rohkem või vähem hiilgavatest, rohkem või vähem rahva hinge jälgi jätnud sündmustest 10miljonilise lääneslaavi rahva tšehhide ajaloos saategi käesolevast numbrist lugeda. Aga ka Tšehhimaa loodusest ja tšehhi õllest. Ning muidugi on kohal vahva sõdur Švejk ise!

Toimetus tänab kõiki autoreid nii Eestist kui Tšehhimaalt, kes ajakirja valmimisele kaasa aitasid, eriti Tartu ülikooli tšehhi keele lektorit Mairi Kõrvelit ja estofiil VladimRr Macurat. Samuti Tšehhi Vabariigi Suursaatkonda ning Avatud Eesti Fondi toetuse eest Tšehhi erinumbri väljaandmisel.

toimetaja
Kärt Jänes-Kapp


Tagasi esilehele ...


 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee