5 / 1 9 9 8   A U G U S T    h o r i s o n t        I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M   Mitu ordut ja ordenit on tšehhidel? HANNES WALTER ajaloolane     Asudes Saksa Rahva Püha Rooma riigi südamaadel, on Tšehhimaa seotud enamiku kristlike rüütliordude ja vennaskondade ajalooga. Kummatigi vőib nimetada mőningaid lokaalseid ordusid, mis toimisid kas ainult vői siis peamiselt Tšehhimaal. Tšehhi ajaloolased ise peavad ainsaks rahvuslikuks orduks Punase Tähega ristiordut, mida allakirjutanu on juba vaadelnud "Horisondis" (3/1995). Tšehhimaaga on aga seotud ka üks kőige hilisemaid vőitlevaid rüütliordusid Euroopas. Selleks oli Kristuse Sődurite ordu (ladina Ordo Militiae Christi), mille 1617. aastal asutas Guastalla hertsog Ferdinand II. Juba järgmisel aastal paiknes ordu keskus ümber Määrimaale Olomouci, et vőidelda äsjapuhkenud 30aastases sőjas Katoliikliku Liiga ridades. Ferdinand II pärines Mantovas valitsenud Gonzagade kőrvalliinist. Kui 1627 suri Mantova hertsog Vincenzo II, pretendeeris Ferdinand Habsburgide toel Mantova troonile. Oma pürgimuste toeks rakendas Ferdinand ka ordu, mis 30aastase sőja lőppemisel oli ilma tegevuseta. Mantova pärilussőjas 1628-1631 sai Ferdinand lüüa ja ordu hääbus. Vendade tunnuseks oli mustvalgena poolitatud kreeka rist. Innukas ordude asutaja veel 17.-18. sajandi vahetusel oli krahv F.A. Sporck. Ta alustas omal ajal kőrgemas seltskonnas moes olnud jahiordu asutamisega. Tegu oli vürstide jahiseltsinguga, millele anti väärikust ordutunnuste abil. Jahiordudel oli aga kohati väga suur mitteametlik poliitiline mőju, kuna jahil ja hiljem jahisaaki nautides vőis vürstile sundimatult "head nőu" anda. Krahv Sporck, valitsedes Euroopa parimate hulka kuuluvaid jahiparke, asutas 1695. aastal maineka Püha Hubertuse jahiordu. Selle tunnuseks oli punase lindi küljes ketiga kantav kuldmedaljon Püha Hubertuse stseeniga. Medali küljes rippus kuldketikesega väike jahisarv. Ordul vőis olla korraga vaid 24 liiget ja liikmeks pääsemist ihaldati kogu Kesk-Euroopas. (Tunduvalt tagasihoidlikum oli Moraavia vürsti Dittrichsteini Püha Christophuse jahiordu.) Juba vanema mehena, aastal 1732 asutas krahv Sporck Kotka ja Risti ordu, mis kuulub nn. intiimordude klassi. Taolised väikese liikmeskonnaga vennaskonnad sündisid kogu Euroopas suurte ordude kőrvale ja neil oli suur mőju rüütelkonna ühtekuuluvuse kasvatamisel. Ordusse vőttis meister Sporck nii rüütleid kui vaimulikke. Ordu väliseks märgiks oli kuldne kotkas, mille rinnal kristallsüdamel ristilöödud Lunastaja keset leeke, kotka küünistes aga rist ja ankur. Ajal, mil Tšehhi maad kuulusid Habsburgide impeeriumi, ei olnud erilisi tšehhidele mőeldud ordeneid peale ühe erandi. Selleks on äärmiselt haruldane Böömi aadlirist (Böhmische Adelskreuz). Formaalselt on tegu mälestusristiga, mille keiser Franz I asutas 1814 annetamiseks neile Tšehhi aadlikele, kes sőjakäigul Pariisi moodustasid keisri ihukaitse - Nobelgarde. Selle koosseisus oli aga vaid 38 meest, kőik vanimate suguvősade esindajad. Tagasi esilehele ...   Horisondi e-post - horisont@datanet.ee