 |
|
|
| |
Kuidas
jõudsid Jan Ámos Komenský ideed Eestisse?
LIIVI
AARMA
ajaloolane |
|
| |
Tänapäeva
argiteadvus seob Tšehhi Vabariiki ikka rohkem Ida-Euroopaga.
Tegelikult oli Tšehhimaa 15.-16. sajandil üks Euroopa kultuurikeskusi
ning Karli ülikool üleeuroopalise tähtsusega teaduse tegemise
paik. Praha ülikool oli pikka aega juhtiv jõud Euroopa reaal-
ja täppisteaduste põllul. Prahas töötas ja lõpetas oma maise
teekonna näiteks kuulus rootsi-taani astronoom Tycho
Brahe, kes on maetud Praha toomkirikusse.
17. sajandil tõi aga Tšehhimaale au ja kuulsust kasvatusteaduse
korüfee Jan Ámos Komenský. Ikka on rõhutatud tema
novaatorlust pildimaterjali kasutamisel konkreetses õppetöös.
Ning seda ka surnud, kuid teaduskeele seisuses olnud ladina
keele õppimisel. Hiljem arendas Komenský oma meetodit edasi
ning kasutas seda mis tahes keele omandamise kergendamiseks.
Õigupoolest on mõneti vastuoluline rõhutada pildi kasutamist
kui midagi täiesti uudset, sest varases trükikunstis 15.-16.
sajandil prevaleerus just pilt teksti ees. See on ka üsna
loomulik, sest kirjaoskus oli tollal ikkagi privilegeeritud
klasside eesõigus (vaatamata 16. sajandi Euroopa linnaelanike
ellu jõudsalt sisse tungivatele makse- ja arveldustehingutele).
Osaliselt oli pildi domineerimine 16. sajandi ilmalikus
raamatus tingitud ka asjaolust, et Gutenbergi leiutise (liikuvate
trükitüüpidega trükkimine) kõrval kasutati rohkesti nn.
plokktrükki, mis tugines puulõikele. Mida uut siis Komenský
ikkagi pildi kasutamisse tõi? Komenský rakendas õpetamisel
16. sajandi algul Itaaliast levima hakanud embleemide ideed.
Teisisõnu - Komenský pildid väljendasid korraga kahte ideed,
millest üks silmaga nähtav ja teine silmale nähtamatu, kuid
ometi pildi kaudu edasi antav. Niisiis hakkas tšehhi pedagoog
kasutama pilti teatud sümboli(te) edasiandmiseks.
Tegelikult oli pilti kui sümbolit juba pikka aega kasutatud,
kuid peamiselt usulises kontekstis - kristlikus kunstis,
usuõpetuses jne. Komenský hakkas oma pedagoogiliste ideede
elluviimiseks rakendama ilmalikke embleemraamatuid. Samas
on Komenský puhul rõhutatud just silmaga nähtavate asjade
konkreetset ja tõepärast edasiandmist, mis seostuksid lapsel
ja noorukil ümbritseva maailmaga ilma allegooriata. Komenský
tutvustas lapsele pildi kaudu maailma ning koos sellega
õpetas ka keelt.
Komenský-aegse teadusmaailma koondas üheks ladina keel ning
selle abil levisid uued ideed tollases Euroopas tänapäeva
mõistes fantastiliselt kiiresti. Nii said ka Komenský õpperaamatud
üleeuroopaliselt tuntuks ja levisid kohe pärast nende trükkijõudmist
ka Baltimail.
Eesti pedagoogikaajaloos on pikka aega räägitud Komenský
ideede jõudmisest Eestisse alles seoses Bengt Gotfried Forseliuse
isikuga. Tegelikult nägid esimesed Komenský õpikud Riias
trükivalgust vaid paar aastat pärast nende esmailmumist
Euroopas. Juba 1641 avaldati Riias Komenský kahe-, kolme-
ja neljakeelsed õpikud edasijõudnuile, 1651 õpik algajaile
jne. Seega oli Komenský Baltimail sama hästi tuntud kui
mujal Euroopas. Baltimaad olid aga tollal samuti lahutamatu
Euroopa osa, siin õitses euroopalik eliitkultuur, mis pidas
sammu kõige Euroopas, sh. Tšehhias toimuvaga.
Tagasi esilehele ...
|
|
|