5 / 1 9 9 8   A U G U S T  
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M
  Kes on Golem?
SIIRI VOMM
TÜ tšehhi keele tudeng
 
 
Praha juudilinn oma sajanditepikkuses suletuses on alati olnud seotud salapära ja legendidega. Kitsad sünged kaldaäärsed tänavad armetute sopiliste majadega, võõrastamapanevad kombed ja eluviis on andnud ainet kuulujuttudeks ja aeg-ajalt lahvatavateks vägivallapuhanguteks juutide vastu. Kuid Praha juudi linnaosast on võrsunud ka legend Golemist, mis pajatab järgmist.

Kaua aega tagasi, keiser Rudolf II valitsemisajal elas Prahas kuulus rabi Jehuda Lew ben Bezalel, keda rahvas tema pika kasvu ja mõõtmatu tarkuse pärast kutsus Suureks Rabiks. Kord otsustas rabi teha endale abilise, kes töötaks tema majapidamises ja sünagoogis. Rabi voolis savist kuju, pani talle suhu šemi (pärgamendileht maagilise jumala nimega) ning tumm teener ärkas ellu. Kuuel nädalapäeval teenis Golem väsimatult oma isandat, nõudmata sööki, jooki või puhkust. Reede õhtul pärast päikese loojumist ja esimese tähe süttides aga võttis rabi Golemi suust šemi, sest laupäeval oli töötegemine keelatud. Golem vajus savihunnikuna nurka, kuni rabi ta uuesti ellu äratas.

Ühel reedeõhtul läks rabi sünagoogi laupäeva sisse pühitsema ning unustas võtta Golemi suust šemi. Golem tuiskas toas ringi, purustades üleloomuliku jõuga kõike, mis ette jäi. Müra peale jooksid kokku ehmunud naabrid, kuid keegi ei julgenud märatsevale homunkulusele läheneda. Saadeti sünagoogi rabi Lewi järele. Kuigi laupäev oli juba välja kuulutatud ja juutidel on hingamispäeval igasugune töö keelatud, kiirustas rabi koju, kus metsistunud Golem parasjagu pärnapuud juurtega välja kiskus. Kiire liigutusega võttis rabi Lew püha nime Golemi suust ning samal hetkel langes Golem elutu savihunnikuna maha. Rabi naasis sünagoogi ning laskis psalmi veel kord laulda. Sellest ajast lauldakse Praha Staranová sünagoogis sabati esimest psalmi alati kaks korda. Kui aga laupäev mööda sai, ei elustanudki rabi Lewi enam Golemit ning savikuju viidi sünagoogi pööningule, kus ta aja jooksul tolmuks pudenes.

Golemi ehk kunstlikult ellu äratatud tumma abilise nimi on pärit juudi kabalistlikust maagiast ning tähendab heebrea keeles vormitut, kohmakat massi. Okultistlik maagia käsitleb golemina sõna väel elustunud inimese- või loomasarnast pilti või kuju, kitsamalt niisiis savist nukku, kes on ellu äratatud kabala õpetuse järgi.

Maailmas on golemitest teatud rääkida juba vanas Egiptuses ja Kreekas, samuti ida pool - Jaapanis ja Hiinas. Golemi-lugude tähtsaimaks allikaks on siiski kabalistlik kirjandus, kust pärineb nii tema nimetus kui traditsiooniline ettekujutus golemist. Keskajal olid golemitega tuttavad vaid vähesed õpetatud rabid, kes uurisid Talmudit ning kabala müstilisi traktaate. Populaarsemaks muutus golem 19. sajandi teisel poolel, mil temast leidis motiive oma muinasjuttudesse näiteks ka Jacob Grimm. Tõeline golemi-palavik haaras kogu Prahat 20. sajandi alguses, mil rahvuslikest ja sotsiaalsetest pingetest väsinud rahvast tõmbas müstika ja salapära. Tollased Praha noored kirjanikud, eriti saksa-juudi võrdlemisi isoleeritud ringkonnad, püüdsid end vastandada väikekodanlusele ja igapäevasusele. Prahas elava skandaalse noore saksasoost pankuri, spiritisti ja müstiku, Tšehhi Teosoofilise Seltsi asutaja Gustav Meyrinki 1915. aastal ilmunud romaan "Golem" tegi Golemi maailmakuulsaks ning tõstis autori maailma fantastikakirjanduse klassikute kõrvale.

Et Tšehhimaal ollakse varmad tehistöötajaid leiutama, seda näitab aga peale Golemi ka Karel Èapeki väljamõeldud robot (tšehhikeelne robota - teotöö, orjamine).


Tagasi esilehele ...


 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee