 |
|
|
| |
Udujutt
MART KUURME
Tallinna Reaalkooli direktor, füüsikaõpetaja.
Pedagoogikamagister. |
|
| |
Udujutt, mis selle lehekülje peale mahutatud on, on üks
iseäralik jutt. Tegelikult on neid kaks. Üks on sedasorti
jutt, mida puhudes tuleb huuled hästi ette sirutada, nii
et õhk ühe jutiga välja pääseks. Selliseid udujutte tõmbab
loodus suvehommikutel enne päikesetõusu. Mõned neist juttidest
on ka pildi peale jäänud.
Teine jutt on natuke jutu moodi. Aga ikkagi pole see tavaline
lugu. Tähelepanelik ilmateadete kuulaja on kindlasti märganud,
et neid kannavad ette väga tõsised inimesed ja seetõttu
ei mahu need udujuttude alla. Üht-teist on aga nendeski
kahtlusi või vähemalt küsimusi tekitavat. Võtame näiteks
avaldused õhurõhu kohta. Kuulake, mis ühikutes seda teadustatakse.
Millimeetrites. Traadi jämedus ja õhurõhk mõlemad millimeetrites!
Kui nii võib, siis miks mitte ka kooliaasta pikkust edaspidi
millimeetrites mõõta. Vähemalt vaidluste vaibumist õppeaasta
pikkuse üle võiks sel juhul ennustada. Sest erinevalt 175
päevale 10 juurdepanekust vaevalt keegi 175 mm-le 10 mm
lisamisest kära tegema hakkab. Nali naljaks, aga paistab,
et õhurõhu suurusest rahvale teavitamine on üldse üks kõva
pähkel. Mõni aasta tagasi kostus üle kogu Eestimaa, et õhurõhk
on 1013 hektopaskalit, ja tõuseb veelgi! Teeme katse selles
asjas selgus luua.
Õhk teatavasti rõhub igale asjale ja seda sugugi mitte väikese
jõuga. Inimsele, kes teatavasti elab sügava õhuookeani põhjas,
avaldab õhk sama suurt jõudu kui raske sõjamasin. Keskmisele
eestlasele mõjub õhk sama suure jõuga nagu 15tonnine veok.
Kujutage nüüd ette, mis saaks Eesti rahvast, kui me seest
tühjad oleksime. Hea on ka see, et Eestis kehtib Pascali
seadus. Riigikogu vaevalt seda kunagi ratifitseerib, aga
kuna tegemist on loodusseadusega, kehtib see niigi. See
seadus ütleb nimelt, et vedelikud ja gaasid suruvad igas
suunas ühesuguse tugevusega ¾ olgu siis ülalt alla, alt
üles, vasakult paremale või tagant ette. Kes seda ei usu,
tehku läbi üks lihtne katse. Selleks läheb vaja vaid paberilehte,
sileda servaga joogiklaasi ja kraanikaussi. Laske klaas
ääreni vett täis, pange paberileht kaaneks ja keerake kraanikausi
kohal kummuli. Osava katsetaja käes võiks veenõu olla kas
või 10 meetri kõrgune ja vesi ei voolaks ikka välja, kui
vaid nõu seinad vastu peavad. Sest õhk suudab ka sellise
veesamba rõhu tasakaalustada. Võikski öelda, et hea ilma
korral on õhurõhk kümme veemeetrit, mis tähendab, et õhurõhk
on võrdne 10 meetri kõrguse veesamba rõhuga. Miks seda ei
tehta? Sest me oleme eurooplased. Aga eurooplased mõõdavad
rõhku paskalites või siis elavhõbedasamba millimeetrites.
Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg (loe: millimeetrit elavhõbedasammast).
See tähendab, et õhk avaldab sama suurt rõhku kui 760 mm
kõrgune elavhõbedasammas.
Ilmateadetest saab teada ka õhuniiskuse. See on meie kandis
tavaliselt 60-100 protsenti.
100 protsenti on eesti keeles sada sajandikku ehk üks terve.
Mõned head inimesed ei julge sellise ilmateate puhul üldse
uksest välja minna, kartes, et õhk on üleni vett täis. Tegelikult
tähendab 100% õhuniiskust seda, et siis esineb udu. Udu
aga tekib juhul, kui õhus on niipalju veeauru, et see ei
mahu enam auruna õhku ära. Miks siis järsku ei mahu? Vaadake
¾ kui õhk on soe, siis sagivad kõik õhus olevad osakesed
nii kiiresti, et nende vahel mõjuvad tõmbejõud ei suuda
neid lähestikku koos hoida. See tähendab, et ained on gaasilises
olekus, vesi esineb veeauruna. Katsuge näiteks rabelevat
sulidekampa "Suzuki Vitarasse" toppida. Väsinud meestega
on hoopis lihtsam. õhuga on sama lugu ¾ temperatuuri langedes
osakeste sagimise kiirus väheneb, nad "väsivad". Aeglaselt
liikujad viibivad üksteise läheduses kauem ja nendevahelised
looduslikud tõmbejõud suudavad nad üksteisele veelgi lähemale
tõmmata. õhus leiduvad molekulid koonduvad väikesteks piisakesteks,
mis moodustavadki udu.
Naganos olid näiteks suusarajad nullilähedase temperatuuriga
veel päris kuivad. Põhjus: õhk oli seal nii kuiv, et vesi
auras kiiresti ära. Libisemisele see kasuks ei tulnud, sest
tahkete pindade vaheline hõõrdejõud on tunduvalt suurem
kui tahke ja vedela aine vahel. See-eest aga ei olnud sõitmisel
nähtavust piiravat udu.
tagasi ...
|
|
|