 |
|
|
| |
Freudi
müüdi purunemine
JÜRI ALLIK (1949)
psühholoog,
Tartu Ülikooli professor
|
|
| |
Kõik, kel natukenegi huvi psühholoogia vastu, teavad
Sigmund Freudi nime. Kes ta siis ikkagi oli - kas 20. sajandi
suur mõtleja või mees, kelle saavutused ta ise ning ta õpilased
on puhunud märksa suuremaks, kui nad tegelikult olid.
Sigmund Freud (1856-1939) kirjutas oma 1917. aastal
ilmunud töös "Psühhoanalüüsi üks raskus", et teadus on andnud
kolm valusat hoopi inimese eneseimetlusele. Kopernikus andis
kosmilise löögi, kui ta purustas inimese usu, et inimene
asub Päikesesüsteemi keskmes. Darwin andis bioloogilise
hoobi, purustades usu, et inimene seisab teistest loomadest
kõrgemal. Ja lõpuks psühhoanalüüs, täpsemini Freud ise,
andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele,
avastades, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata
protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks
orjaks.
Õpetaja ja õpilased
Freud ise ei olnud võltsilt tagasihoidlik, kui asi
puutus tema teenete hindamisse. Oma õpetajast ei jäänud
maha ka tema pooldajad ja õpilased, kes 1912. aastal moodustasid
salajase komitee, selleks et kaitsta Freudi õpetust pahatahtlike
rünnakute vastu. Selle salakomitee idee autorist Ernest
Jones'ist sai hiljem Freudi biograaf, kelle kolmeköiteline
"Sigmund Freudi elu ja töö" aitas paljus kaasa müüdi loomisele
Freudist.
Freudi pooldajatel, kelle seas oli mitmeid literaate, õnnestus
luua müüt Freudist kui 20. sajandi suurimast mõtlejast,
kelle eraelu oli askeetlikult vähenõudlik ja moraalselt
laitmatu. See psühhoanalüütiline legend kujutas Freudi sangarina,
kelle elu kulges lakkamatus võitluses tagurliku akadeemilise
maailmaga, kes ei tahtnud tunnistada selle sajandi suurimat
novaatorit. Henri Ellenbergeri arvates samastas Freud
ennast Byroni üksildase kangelasega, kes erakuna
võitleb lõputute vaenlaste hordide ja looduse stiihiaga.
Müüdi ülesandeks oli kinnitada seda, et psühhoanalüüsi kesksed
mõisted, nagu teadvustamatus ja infantiilne seksuaalsus,
on täiesti originaalsed ja neile pole midagi kõrvale panna
ei Freudi eelkäijatel ega tema kaasaegsetel.
Oma panuse legendi kujunemisse andis ka Anna Freud,
kes hoolikalt tsenseeris kõiki oma isa kohta avaldatavaid
materjale. Paljusid Freudi kirju ja märkmeid hoitakse tänaseni
Kongressi Raamatukogu suletud hoidlas. Mõned neist näevad
Freudi arhiivi hoidjate tahtel ilmavalgust alles kahekümne
teisel sajandil.
Müüdi murendajad
Freudi müüt hakkas murenema siis, kui püüti objektiivselt
hinnata psühhoteraapia tõhusust. Katsed hinnata psühhoanalüüsi
edukust näitavad, et see ravimeetod ei ole palju halvem
igasuguse ravi puudumisest, kuid mitte ka palju parem.
Teooria järel tuli kord ka Freudi isiku ja tema eluloo kätte.
Sigines hulk sõltumatuid uurijaid ja ajaloolasi, kes vabana
eelarvamustest võtsid käsile nii psühhoanalüüsi ajaloo kui
ka Freudi biograafia segased seigad. Selle "revisionistide"
põlvkonna kõige silmapaistvamad esindajad on Henri Ellenberger,
Paul Roazen, Jeffrey Masson, Frank Sulloway,
Frank Cioffi, Peter Swales, Frederick Crews,
John Kerr, Max Scharnberg, Allen Esterson
ja Malcolm Macmillan. Nende tööde tulemusel hakkas
tasapisi kooruma teistsugune pilt nii Freudist kui ka tema
algatatud psühhoanalüütilisest liikumisest. Freud ei paista
enam nii kartmatu uurijana, kõrvalekaldumatult objektiivse
mõtlejana ja eetiliselt laitmatu vaatlejana, kui seda püüdsid
näidata tema esimesed biograafid. Me teame nüüd, et Freudil
olid naeruväärselt väiklased eelarvamused, et ta oli lubamatult
ebadiskreetne oma patsientide ja ülekohtune oma rivaalide
suhtes ning et ta ei põrganud tagasi andmete võltsimisest,
kui tal oli tarvis anda oma ideedele suuremat veenvust.
Samuti saab üha rohkem selgeks, et Freud ei olnud millegi
senitundmatu avastaja. Psühhoanalüüsi kesksed mõisted -
teadvustamatus, infantiilne sugutung ja psühhoteraapia -
võeti kasutusele ammu enne Freudi tulekut. Freudil aga õnnestus
eelkõige retoorika ja oskusliku veenmistehnika abil anda
nendele mõistetele senisest palju avaram tähendus.
Fruedi ja tema eelkäijate teadusalastest saavutustest
pikemalt trükinumbris.
tagasi ...
|
|
|