LEIUTIS, MIS LÄKS
MAAILMA EESTIST
ENN HENDRE
(1938)
Tallinna
Tehnikaülikooli Aparaadiehituse Instituudi dotsent. Tehnikakandidaat.
|
Fotoajaloolased on maailmas omal ajal sensatsiooniliselt tuntuks
saanud Minox-minifotoaparaati nimetanud geniaalseks leiutiseks
ja hämmastavaks uudiskaameraks, mis märkis fototehnikas enneolematut
sammu. Sellest "vestitaskukaamerast" on kirjutatud ka kui rahamaailma
kõrgkihtide prestiizikaamerast, mida reklaamiti niisugustes
ajakirjades ja ajalehtedes nagu "Fortune" ja "Wall Street Journal".
Minoxiga on pildistanud maailma kroonitud pead, presidendid
ja teised kuulsused. Spioonilugude sõber teab, et Minox oli
käepärast nii James Bondil kui ka Stirlitzil.
Walter Zapp ja tema Tallinna Minox
Minox sai alguse Eestist. Eestimaal sündinud leiutistest on
see maailma ulatuses kahtluseta tuntuim. Tallinn-Nõmmel baltisaksa
soost pärit mehe Walter Zappi konstrueeritud tõelise minikaamera
algeksemplar Tallinna Minox ehk, nagu seda on fotoajaloos nimetatud,
Ur-Minox, sai valmis1936 aasta augustis. Selle juures olid peale
leiduri W. Zappi veel tegevad peenmehaanik Hans Epner, optik
Karl Indus ja leidurile palka maksnud Richard Jürgens. Minoxi
nime mõtles välja Zappi hea sõber fotograaf Nikolai Nyländer1.
Kuidas Walter Zappi elegantse idee teostus Minox maailma jõudis?
Mis juhtus minikaameraga pärast seda, kui Tallinna Minoxiga
Nõmmel ja Pirital tehtud proovivõtted valmis said, näidates,
et uudne aparaat on täiesti kasutuskõlblik?
Päris kindlasti tundis kergendust Richard Jürgens, kes rohkem
kui kaks aastat oli oma säästusid Minoxi rahastamisele kulutanud.
Nagu paljud arvasid - raisanud ta raha Zappi viljatutele fantaasiatele.
Nüüd, kui aparaat valmis, asus Jürgens otsima ettevõtjat, kes
oleks huvitatud kaamera hulgitootmisest. Pole täpsemalt teada,
kellega ta läbirääkimisi pidas, aga oodatud huvi asemel kohtas
ta vaid kahtlevat keeldumist. Tuli leppida sellega, et kui ettevõtmise
edasist edu üldse loota, siis ainult välismaal. Ometi olid asjaosalised
kõik uskunud, et Minoxit hakatakse tootma Tallinnas või kusagil
mujal Eestis. Ka pakkumiskiri tuntud Saksa fotofirmale AGFA
ei andnud tulemust: vastus tuli eitav. Ilmselt kaheldi "mingi
provintsileiduri" loomingus.
Minoxi Läti variant
Siis meenus Jürgensile tema tuttav Riia VEFi tehase Eesti esindusest.
Jutuajamine selle mehega näis vähetõotav, ent seekord läks teisiti.
VEFi esindaja teatas asjast oma firmale ja sealt järgnes kiire
kutse kohale sõita. 7. septembril 1936 sõitsidki Zapp ja Jürgens
Riiga. Vastuvõtt VEFis oli sõbralik, kuid leiutisse suhtumine
esiotsa ettevaatlik. Tallinnast tulnuil oli ette näidata laitmatult
töötav hõbetatud Tallinna Minox, värvilised paljulõikelised
koostejoonised ja ülesvõtete suurendused 13×18 cm. Kas viimased
pole mitte retušeeritud? Kahtluste hajutamiseks tehti VEFi peadirektori
Theodors Vitolsi palvel kohapeal mõned võtted ja ilmutati need
kiiresti. Sellega oli asi otsustatud.
Kirjutati alla eelleping, millele 6. oktoobril 1936 järgnes
lõplik leping. Selle esimeses punktis on öeldud: "Käesolev leping
hõlmab härra Walter Zappi poolt leiutatud ja konstrueeritud
miniatuurfotokaamerat ja vastavaid lisaseadmeid "Minox"... Härrad
Walter Zapp ja Richard Jürgens kinnitavad käesolevaga sõnaselgelt,
et kaamera, vastavalt VEFile lepingu sõlmimisel esitatud mudelile,
on härra Walter Zappi leiutis ja mõlema härra omand..." Lepingu
objektiks olid peale kaamera veel aparaadi statiiv, ilmutustank,
automaatteravustusega fotosuurendi ja negatiivide vaatlemise
seadis. Nendest olid Zappil olemas joonised ja mõned maketid.
Saatuse iroonia: siis, kui lepingu sõlmimisega seotud tingimised
ja sekeldused olid seljataga ning lõpplepingul allkirjad all,
tuli AGFA peadirektorilt telegraafiline kutse tulla Berliini
Minoxit näitama ja läbirääkimisi pidama.
Novembris 1936 asus Zapp elama Riiga. Algasid ettevalmistused
Minoxi tööstustootmiseks VEFis. Tehase juurde moodustati insener
Eduards Berzinši juhtimisel töörühm, milles peakonstruktoriks
sai Walter Zapp. Mõnda aega töötas vaneminseneri ülesannetes
VEFis Tallinnast kutsutuna ka optik Karl Indus.
Tallinna Minoxi põhjal asuti looma Minoxi Läti varianti, mis
sai ülemaailmselt tuntuks kui VEF-Minox e. Riga-Minox. See oma
prototüübist, Tallinna Minoxist kuigi palju ei erinenud. Peamised
erinevused olid järgmised: kaameral oli uus, kolmeläätseline
objektiiv (Minostigmat F=15, 1:3,5), lihtpildinäidik asendatud
prismanäidikuga, täiustatud oli lamellkatiku mehhanismi (lisandus
½ s säriaeg). Mõnevõrra muutusid kaamera mõõtmed: need olid
nüüd 80×27×16 mm; mass ligikaudu 130 g. Pisut suurendati negatiivi
formaati - selleks sai 8×11 mm. Erilises kaksikkassetis filmirullile
mahtus 50 ülesvõtet. Tallinna Minoxil oli negatiivi suurus 6,5×9
mm.
VEF-Minoxi katsepartii sai valmis 1937. aasta sügise hakul.
Enne seda oli n.-ö. põlve otsas tehtud kümmekond kaamerat, millest
üks oli tollasel VEFi osakonnajuhatajal Voldemars Šmitil kaasas
Leipzigi 1937. aasta kevadmessil. Seal äratas see ennenägematu
fotoaparaat suurt huvi. VEF-Minoxite tööstustootmine algas aprillis
1938, juhuslikult just fotograafia 100. aastapäeva paiku. Kaamera
konstruktsioon patenteeriti VEFi taotlusel vähemalt 21 riigis,
sealhulgas Eestis. Esimene patenditaotlus esitati Soome Patendiametile,
kus on leiutise prioriteedikuupäevaks fikseeritud 22. detsember
1936. Väärib märkimist, et patenditaotluste joonised on tehtud
Tallinna Minoxi järgi.
Populaarne kogu maailmas
Lätis maksis Minox 248 latti (tollane kurss: 1 latt = 0,72 Eesti
krooni). On teada, et Eestisse telliti 1939. aasta esimesel
poolel 37 VEF-Minoxit. Uudistoote müügiedu välismaal, eriti
USAs, Šveitsis, Inglismaal ja Itaalias ületas optimistlikumadki
lootused. Ameeriklased olevat olnud valmis tellima kuni 100
000 minikaamerat aastas, nii et Riias hakatud juba mõtlema teise
VEF-tehase ehitamisele. Need plaanid põrmustas Teine maailmasõda.
Aastatel 1938-1942 toodeti Riias umbes 17 000 Minox-kaamerat
(või pisut rohkem, täpsed andmed puuduvad), sellest ümmarguselt
6000 nõukogude okupatsiooni ajal. Siis kandis kaamerakere graveeringut
Made in USSR. Kui Saksa sõjamehed 1. juulil 1941 Riiga sisse
marssisid, avastasid nad VEFi ladudes rohkesti valmiskaameraid.
Mõnda aega jätkus veel ka tootmine. Muide, neid Minoxeid jagas
riigimarssal Göring "elitaarlisandina" Saksa kõrgeima sõjaväelise
autasu Rüütliristi juurde. Sõja lõpul sattus 40 kasti valmiskaamerate
ja -osadega Šveitsi ja Saksamaale ning nii ilmus päris
uusi Riia Minoxeid välja ka tükk aega pärast sõda.
Minoxi uus ajalugu
See algas 1948. aasta lõpul, kui Saksamaal, Giesseni lähedases
Heuchelheimis hakati Minoxit jälle tööstuslikult tootma. Sellelgi
on oma pikk eellugu. W. Zappil oli õnnestunud Riiast Saksamaale
ümber asuda veel 1941. aasta märtsis. Sõjakeerises oli koos
naise ja tütrega Saksamaale sattunud ka Richard Jürgens. Tema
oli leidnud tööd Giesseni lähedases Wetzlaris optika- ja peenmehaanikafirma
Leitz juures. Sõjajärgse esimese suve segadikust hoolimata õnnestus
Zappil ja Jürgensil omavahel kokku saada. 1945.a. septembri
algul jõudis Walter Zapp Wetzlari, kaasas sõjaseiklustes imekombel
alles jäänud Tallinna Minox ja üks VEF-Minox. Formaaljuriidiliselt
olid Zapp ja Jürgens nüüd Minoxi õiguste ainuomanikud. Esimese
sammuna asutasid nad ettevõtte MINOX GmbH Wetzlar, esialgse
eesmärgiga töötada välja uus täiustatud Minoxi mudel. Wetzlaris
Bahnhofstrassel avati väike katsetöökoda. Kahe aasta kestel
täiustati VEF-Minoxit oluliselt: kaamera sai uudse kahe lamelliga
giljotiinkatiku, parallaksivaba pildinäidiku, alumiiniumisulamist
kere, misläbi kaamera muutus peaaegu kaks korda kergemaks. Ülesvõtete
kvaliteeti parandas märgatavalt see, et pärast mitmeid katsetusi
võeti kasutusele uus nelja läätsega objektiiv. Selle COMPLAN-pisiobjektiivi
arvutused tegi Arthur Seibert, võttes arvesse Zappi teravmeelse
idee kumerdada pisut filmikanali tagaseina, millega teravus
pildivälja servades paranes. Tulemus oli sedavõrd hea, et COMPLAN-objektiive
kasutati veel Minoxi 1970. aastal toodetud mudelitelgi.
Seekord saritootmine Saksamaal
Esimese pärastsõjaaegse uue mudeli, Minox A saritootmine algas
Giessen-Heuchelheimis 1948. aasta detsembris. Seda toodeti kolme
erimina kuni 1969. aastani, kõige arvukamalt aastail 1951-1957.
1960. aastatesse jääb nüüd juba Giessenisse ümber asunud MINOX
GmbH hiilgeaeg, kui tehase palgalehel oli ümmarguselt 1000 töötajat.
Paraku oli Minoxi leiutaja Walter Zapp ise selleks ajaks firma
osanike hulgast ammu tõrjutud. Ettevõttesse olid investeerinud
teised, rikkamad mehed, kes nüüd ka otsustasid. Äri- ja leidurivaim,
nagu see oli sobinud Zappi ja Jürgensi koosluses, ei passinud
enam ühte. Zapp tõmbus haavunult tagasi ja asus vabakutselise
konstruktorina elama Šveitsi.
Järgmist mudelit - Minox B (hilisem erim Minox BL) - toodeti
19 aasta kestel (1958-1977) kokku 402 200 tükki See oli Minoxite
kõige müügiedukam mudel. Põhikonstruktsiooni poolest see Zappi
loodud eelkäijast palju ei erinenud, kuid sisaldas uue talitlussõlme
- autonoomselt toimiva fotoelektrilise särimõõdiku. 1969. aastal
läks paralleelselt tootmisse Minox C. See kaamera, sisemuse
poolest juba oluliselt teistsugune - mehhatrooniline, oli maailma
esimesi elektroonse säritusautomaatikaga kaameraid. Säriaeg
võis varieeruda 10 sekundist 1/1000 sekundini. Seda kaamerat
toodeti ühtekokku 173 500 tükki. Järgmised mudelid olid Minox
LX (sealhulgas kullatud, plaatinaga kaetud ja täishõbedast kerega
eksklusiivvariandid) ning viimane, 1996. aasta lõpuni valmistatud
Minox EC. 1975 alustati Minoxi nime all ka nn. kompaktkaamerate
(formaat 24×36 mm) tootmist. Neist on tuntumad Minox EL, GT,
GS ja ML, ent neil pole Zappi loominguga midagi ühist.
Ka plastmasskerega Minox EC-l pole Riia Minoxiga enam palju
muud ühist kui nimi ja viis, kuidas kaamerat võttevalmis seada
- ta tuleb lihtsalt pikemaks tõmmata. See, nn. teleskoopkaamera
põhimõte, on Walter Zappi nüüdisajani kandunud teravmeelne idee,
mida aegade jooksul on kasutatud teistegi kaamerate (näiteks
Kiev-Vega) juures.
8×11 mm negatiiviformaadiga ainulaadse minikaamera eri mudeleid
oli 1996. aastaks, kui tehasest tulid viimased Minox-minikaamerad,
toodetud üle miljoni. Tõenäoselt on sellega üks etapp fototehnika
arenguloos ka lõppenud. Etapp, mis sai alguse Nõmmel, Valdeku
tn. 29a, kus elas Walter Zapp.
tagasi ...
|
|