Jelkép märkpilt
Sander Liivak

Mida sümboliseerib Ungari mitte kui väike maalapp tänases Euroopas Slovakkia ja Horvaatia vahel, vaid Ungari läbi sajandite?

Ungarlased väldivad meelsasti võõrsõnu. Näiteks sõna zene (muusika) on enne 18.-19. sajandi keeleuuendust tuntud muzsika tänaseks peaaegu välja tõrjunud. Mis pole selge, pole ka ungarlik on ju selgitama-verbki magyaráz. Tabav vaste on ka sümbol-sõnal: jelkép (märkpilt). Mida siis märkpildistab Ungari kui selline mitte kui väike maalapp tänases Euroopas Slovakkia ja Horvaatia vahel, vaid Ungari läbi sajandite?

Kas valvepost?

Ehk on Ungari ristiusu valvepost, midagi sellist, nagu Géza Gárdonyi Egeri tähtede" piirikindlused? Ei türklaste ega kommunistide ebausk" suutnud kõigutada madjarite truudust oma Jumalale. Meie pöördume Jumala poole alles oma hümni viimases salmis, aga Ungari hümn algab sõnaga Isten (Jumal).

Muidugi võib ungarlasi kui Risti kaitsjaid idealiseerida ainult koolijüts. Ka hispaanlaste lahingud mauridega ja misjonäride ennastohverdav tegevus mere taga tunduvad takkajärele kaunimad kui telepildid Bosnia ja Teteenia kristlaste võitlusest paganate vastu".

Meie rõhutame oma asendit Ida ja Lääne piiril, nagu Henrik Visnapuu luuletuses Tõmbtuul" (ilm. 1927):

Tõmbtuul, suur tõmbtuul!
Sajandi ühe läänest itta vuhised,
hirmsa jõuga idast läände nüüd tuhised,
tõmbtuul, o tõmbtuul!

Ungari luules on sama teinud nii kalvinist Endre Ady (1877-1919) kui katoliiklane Gyula Juhász (1883-1937). Kuid Ungaris ei puhu tuul" ainult kahest, vaid lausa neljast suunast: see maa asub ka Põhja ja Lõuna vahel, kui Lõuna all mõista Balkanit, mis paljuski erineb tüüpilisest Euroopast.

Ungari oli suurriiik

Ungari ei ole enam suurriik, kuid veel kolmveerand sajandit tagasi (Trianoni rahuni 4. juunil 1920) võis teda pindalalt, rahvaarvult ja ülesehituselt võrrelda Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaaniaga. Need vanad tsentraliseeritud riigid on rajatud väga erinevate piirkondade rahuliku või sõjalise kokkuleppe alusel. Enamiku otlaste, korsiklaste ja katalaanide jaoks oli ja on endiselt kasulik sümbioos inglise, prantsuse ja kastiilia rahvaga. Praegu kuuluvad kõik need kolm hiidu ja kunagist rivaali (meenutagem kas või Saja-aastast sõda või Võitmatu Armaada fiaskot!) Euroopa Liitu, mis on samuti eri rahvaste vastastikku kasulik kooslus.

Ungari on sellest väljas. Väljas on ka tema endine vasall Horvaatia ning isemeelne paljurahvuseline Transilvaania, mis alates 1570 oli autonoomne vürstkond, aga ka slovakid ja Vajdasági (Vojvodina) serblased. Ungari on muutunud, õigemini muudetud Ida-Euroopa väikeriigiks. Sellisena on ta Eesti jaoks "omasugune" ja kahtlemata "võrdsem" partner kui suurena.

Ajaloo kaks algust

Ungari ajalool on kaks algust üks kaugel idas Uurali nõlvul ja teine kohapeal Karpaatide basseinis. Õigupoolest kattuvad mõisted Ungari ajalugu ja ungarlaste ajalugu vaid osaliselt. Võib kahelda, kas maahõivamiseelset (roomlaste, hunnide ja Suur-Määri slaavlaste aegset) Pannooniat üldse nimetada Ungariks. Koolis oli küll pentsik õppida N. Liidu ajaloo raames Urartu riiki hilisema Armeenia alal.

Veel pentsikum oleks mõnes NL ajaloo käsitluses kirjutada N rahvaste saatusest pärast L-i lagunemist. Niisama imelik oleks Ungari uusimas ajaloos jutustada tänapäeva Slovakkiast ja Rumeeniast, kuid ungarlaste ajalugu neil mail jätkub.

1100 aastat tagasi ületas vürst Árpád Verecke kuru kaudu Karpaadid ja viis oma rahva Euroopasse, otsekui Mooses tõotatud maale. Maahõivajad madjarid olid veel paganad, nagu Vana Testamendi aegsed juudid, kuid neiski hõõgus tulevase eeskujuliku kristluse säde. Kui Árpád oleks poolel teel peatunud, tabanuks tema hõime maride ja mordvalaste saatus venestumine.

Tuhat aastat olid ungarlased selle ohu eest kaitstud ka siis, kui Peeter Suur Eestimaalt kukelaulugi püüdis hävitada. Alles meie sajandil astus Vene sõdurisaabas pikemaks ajaks Árpádi maale (6. oktoobril 1944). Killuke sellest Kárpátálja, vallutajate vaatevinklist Taga-Karpaatia jäi täielikult venelaste meelevalda. Ka kommunistliku impeeriumi minimudelid Tehhoslovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia säilitasid oma osa Ungarist. Vabasse maailma jäi üksnes kitsuke maariba Várvidék (Burgenland), mida enamik eestlasi tunneb Esterházy lossi järgi Kismártonis.

Praegu on ungarlased teist korda teel Euroopasse. Nad ei istu enam ratsudel, vaid keele- ja arvutiklassides. Inforikkas Euroopas ei jõuaks tugevaimgi riigipiir kaitsta ühtegi rahvust välismõjude eest. Parem, kui neid kõiki passiivselt vastu võtta ning kasulikeks ja kahjulikeks lahterdada, on püüda ka ise teistele midagi anda. Nii omapärasel rahval, nagu ungarlased, on mida anda.

Kaua aega oli Euroopa Liit sisuliselt indoeuroopa liit. Soome osalus palju ei muuda, sest see on liiga väike ja kauge maa, kus pealegi on teiseks riigikeeleks rootsi keel. Ungari liitumine oleks midagi muud.

Soomlaste (ka meie) ja ungarlaste esiisad läksid üksteisest lahku 2000 aastat enne Kristust. Vahest saame aastal 2000 pärast Kristust suurel ja sinisel ühiskodumaal E. Liidus jälle kokku.


SANDER LIIVAK (1972) õpib Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat.
tagasi pealehele!