Tähekuninganna troon.


    PEEP KALV



    FOTO ALLKIRI

    Tähekuninganna troon NASA Hubble'i kosmoseteleskoobi vahendusel. Kolmest fotost koostatud kujutise värvusülekanne on loomulikule väga lähedane: punane valgus tuleb ühekordselt ioniseeritud väävli, roheline vesiniku aatomeist; sinist kiirgavad kahekordselt ioniseeritud hapniku aatomid.


    Parim maapeal tehtud foto Tähekuningannast ja udukogust (David Malin, Anglo-Austraalia 3,9meetrine teleskoop).

    Tuntud tähetekke piirkonna Orioniga(1) on jõuliselt konkureerimas Madu. Sama jõuline on nimetatud paikkonnast (nüüd tuntuks saanud rohkem Tähekuningannana) Hubble'i kosmoseteleskoobiga hiljuti tehtud foto. Tõeliste madude munakurnast võib järglasi tulla mõnikümmend. Tundub, et oma nimekaimule ei jää alla ka taevane Madu - sealgi on tähtede sünd tormilisem kui mujal.
    Esimesena kirjeldas Mao, Amburi ja Kilbi kokkupuutepunkti lähedal, peaaegu täiskuu näiva läbimõõduga kaunist hajusat täheparve šveitsi astronoom P.L. de Chesaux 1746. Charles Messier' kataloogi s (1764) sai objekt nimeks M16, märkusega "tähed asuvad nõrgas valguses". Arusaamatu, kuid pärast kuulsat prantslast ei näinud tähti ümbritsevat udukogu kogenuimadki vaatlejad (näiteks sir William Her schel ise) kuni esimese fotoni, mille tegi ameerika astronoom Edward Barnard 1895.
    Laialisirutatud tiibadega hiidlindu meenutava udukogu M16 tuntuim nimi on Kotkas, kuid USA astronoomi Robert Burnham jun. pakutud Tähekuninganna tundub õnnestunum.
    7000..8000 valgusaasta kaugusel asuva pilve läbimõõt on 70 valgusaastat, mass 12 500 Päikese massi. Pilves asuvate tähtede keskmine vanus on 800 000 aastat, kuid noorimad, vaid 50 000 aasta vanused on vastsündinud. L eidub ka mitu T Tauri tüüpi muutlikku1, alles prototähe lõppstaadiumis viibivat objekti.

    Pilv koosneb peamiselt vesinikust, millesse on lõikunud tumedad ribad - molekule ja tolmu sisaldavad tihedamad pilved. Need on inglise astronoomi ja publitsisti Fred Hoyle`i(2) rohkem kui valgusaasta pikkused "elevandi londid" ; (kuumem gaas paisub ja tungib jahedamasse nagu pomm) ehk Burnhami Tähekuninganna troon.
    Tähekuninganna udukogu kujutab endast hiiglaslikku inkubaatorit, milles umbes 60 enneaegset tibu teevad palju pahandust: esimesena tekkinud suure massiga ülikuumade tähtede võimas ultraviolettkiirgus hajutab energiliselt pilve, s elle tihedus saab väiksemaks kriitilisest, ja sajad uued tähed jäävad sündimata. Sellest hoolimata tähti siiski tekib (Hubble'i teleskoobi fotol on üks niisugune "loode" rõngastatud), kuid uued on varase matest väiksemad, sest ultraviolettkiirgus hajutab ka alles kokkutõmbumist alustanud prototähtede väliskihte. Neid looteid, molekulaarse elevandi londi sees ja sellest sõrmedena välja ulatuvaid tihendeid nimetavad astrono omid aurustuvateks gaasilisteks gloobuliteks. Mõõtmetelt on nad Päikesesüsteemist pisut suuremad.
    Hubble'i kosmoseteleskoobi fotode autorid, Arizona Ülikooli astronoomid Jeff Hester ja Paul Scowen jätkavad praegu maa peal infrapuna- ja millimeeter-raadiokiirguse lainetel. Uued vaatlused kosmosest on kavas 1997. aasta lõpul, kui Hubble'i teleskoobile on paigaldatud uus infrapunakaamera ja spektromeeter.

    (1)"Horisont" nr.7 1995, lk. 39-46.
    (2)Tema kuulus "Must pilv" on avaldatud "Horisondis" 1967-1968 (tõlkija käesoleva loo autor Peep Kalv - toim.).



    PEEP KALV (1934) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituudi vanemteadur Tallinna Tähetornis.
    Füüsika-matemaatikakandidaat.



    TAGASI!