TELETEKST - TELEPILDI TASUTA KAASANNE.


    REINO OHLAU


    Mikroprotsessorid ja digitaaltehnika on vaikselt jõudnud pea igasse kodusse. Nüüdisaegses olmeelektroonikas kasutatakse heli ja pildi töötlemisel üha sagedamini digitaaltehnikat. Viimase areng on kaasa toonud pildi- ja eriti helikvaliteedi olulise paranemise koduses audio- ja videoaparatuuris ning loonud võimalused pakkuda teenuseid, mida analoogajastul võis lugeda ulmeromaanidest. Numbriline signaaliedastus ja -töötlus on kodusesse telerissegi toonud NICAM-digitaalhääle, teleteksti ning mitmeid pildiefekte alates 100-hertsisest pildilaotusest, stoppkaadrist ja pilt-pildis funktsioonidest, kuni võimalusteni, mida ka nõudliku tarbija rahakott enam välja ei kannataks.
    Esimese täisdigitaalse teenusena jõudis teleri vahendusel kodudesse teletekst. See on ühesuunaline infoedastussüsteem, mis võimaldab tavalisel telekanalil lisaks pildile ja helile üle kanda teksti ja lihtsamat graafikat. Vastu võtta suudavad seda eranditult kõik telerid. Teleteksti saab vaadata ainult teleritega, millel on teleteksti lisaplokk ehk dekooder.
    Tavalist telepildi vastuvõttu teletekst ei häiri, kuna seda saadetakse sel ajal, mil parasjagu pilti ei edastata. Euroopas kasutusel olevas televisioonistandardis laotatakse pilti teleri ekraanile 25 korda sekundis. Pildi moodustab muutuva intensiivsusega elektronkiir, mis 1/25 sekundi jooksul teleri ekraanil 625 korda vasakust äärest paremasse äärde kallutatakse. Pilt laotatakse ekraanile kahe poolkaadri kaupa, rida rea järel ülevalt alla. Elektronkiire jõudmisel ekraani alla paremasse nurka, suunatakse see taas üles vasakusse nurka järgmist poolkaadrit moodustama. Esimeses poolkaadris laotatakse ekraanile pildi paaritud read ja teises poolkaadris pildi paarisread.
    Teleri ekraanil tohib elektronkiire tee näha olla ainult liikumisel rida-realt ülevalt alla (vasakult paremale). Tagasiliikumise ajaks tuleb elektronkiir kustutada, kuna vastasel korral oleks näha kiire tee alt üles ehk diagonaalsed triibud ekraanil. (Rikkis teleri puhul võivad need tõepoolest ka näha olla.) Aega, mille jooksul elektronkiir alt paremast nurgast üles vasakusse nurka jõuab, nimetatakse kiire tagasikäigu ajaks. See protsess vältab ligikaudu 1,4 millisekundit ja pildi jaoks peale kaadri sünkroimpulsi mingit vajalikku informatsiooni ei sisalda (PAL-värvistandardis). Osa kaadri tagasikäigu ajast kasutataksegi ära teleteksti ülekandeks. Tagasikäigu ajal saadetakse tihti ka testsignaale, mis on vajalikud ülekandetrakti kontrolliks.
    Teleteksti saade on jagatud üksteise järel saadetavateks numereeritud lehekülgedeks (100-899), millest igaüks sisaldab mingit teksti või pilte. Palju teksti sisaldavad leheküljed on jaotatud omakorda alalehtedeks, mida saadetakse järjestikku. Iga teletekstilehekülg koosneb päisest ja tekstiosast. Teksti mahub ühele lehele kuni 24 rida, igas reas võib olla kuni 40 märki. Lehe päises on üks rida teksti. Seal on näha valitud lehekülje number, kellaaeg, kuupäev ja peaaegu eranditult teleteksti (või seda saatva firma) nimi. Teleteksti põhilised tehnilised parameetrid on toodud tabelis.

    Taktsagedus

    6,9735 Mhz (reasageduse 444kordne)

    Impulsi pikkus (0,5 amplituud)

    144,14 ns

    Kodeerimine

    8 bit/sõna koos paarsusbitiga

    Kood

    NRZ (non return to zero)

    Sõnu igal TV-real

    45

    Ülekande aeg:

    üks tekstirida

    45 sõna x 8 bitti x 0,144 mikrosekundit= 51,89 mikrosekundit
    (TV rida ilma kustutuspulsita 52 mikrosekundit)

    üks tekstilehekülg

    24 tekstirida/ 4-TV rida = 0,24 s

    Valides teleteksti mahuks 75 lehekülge, saame valitud lehekülje ootamise ajaks halvimal juhul 18 sekundit (juhul, kui teleteksti kanda üle kahel real kummaski poolkaadris).
    Tegelikult on teleteksti võimalik üle kanda kuni 16 real poolkaadri kohta (kaadrikustutuse ajal). Esimeses poolkaadris ridadel 6-21 ja teises poolkaadris ridadel 319-334. Siinkohal tuleb ära mainida piirangud, mida teleteksti ülekandele seab SECAM värvistandard. Nimelt saadetakse SECAM ülekandes kaadrikustutuse ajal värvisünkroimpulsse (esimeses poolkaadris ridadel 7-15 ja teises poolkaadris ridadel 320-328). Teleteksti võib saata potensiaalselt ainult viiel real, kui videosignaalile ei ole lisatud testsignaale 1-2 real. Aeglase teleteksti näitena võib tuua Eesti Televisiooni poolt kasutatavat varianti. Teletekst saadetakse kolmel vabal real kummaski poolkaadris, kuigi tehnika võimaldaks kasutada kõiki teletekstile lubatud ridu. Seoses sellega venib ka valitud lehekülje ootamise aeg võrreldes mõne teise kanali, näiteks Soome televisiooni kanalitega, kus teleteksti saadetakse kaheksal real.
    Teletekstilehekülgede süsteem on reeglina üles ehitatud nii, et lehekülg 100 on teleteksti pealeht. Pealeht sisaldab tavaliselt infot kogu teleteksti ja selle alajaotuste kohta. Alajaotused on enamasti jagatud sadade lehekülgede kaupa ja leht X00 (100, 200, 300, jne.) on selle saja sisukorraleheküljeks. Nii on näiteks laialt levinud telekavade, saatetutvustuste, filmikommentaaride, jne üle kandmine tekstilehekülgedel 301-3XX (sisukord leheküljel 300).
    Uuemad teletekstidekoodrid võimaldavad vastu võtta Euroopas järjest enam levivat TOPTEXT-süsteemis saadetavat teleteksti. Täiuslikuma tekstidekoodriga varustatud telerite kaugjuhtimispultidel on muuhulgas värvilised nupud, millele TOPTEXT´is on antud omaette funktsioon. Sinise nupuga valitakse alajaotus, kollasega teema ja rohelise nupuga lehekülg (nimi). (Näit. uudised ® majandusuudised ® valuutakursid.) Eelmise lehekülje valimine toimub punase nupuga. Alajaotused ja teemad võivad olla esitatud ka tabelina, milles valimine toimub teleri kaugjuhtimispuldi kursorinuppudega. TOPTEXT-teleteksti ülekanded on Eestis jälgitavad satelliidi vahendusel põhiliselt Saksa telekanalite teletekstides.
    Esimesena Euroopas alustas teleteksti ülekandmist BBC (British Broadcasting Company) juba paarkümmend aastat tagasi. Seda sama teleteksti, millele inglased andsid nime CEEFAX, oleks võimalik vaadata iga tänapäevase teletekstidekoodriga varustatud teleriga. Seega saatestandardis muutust toimunud ei ole. Alternatiivne Prantsusmaal välja töötatud teletekstisüsteem Antiope on tänaseks konkurendi poolt välja tõrjutud ka viimase sünnimaalt.
    Teleteksti areng ei ole siiski seisma jäänud. Berliini messil IFA' 95 esitleti uut teleteksti laiendatud võimalustega varianti HiText. (teletekst level 2.5). HiText on allapoole ühilduv praegu laialdaselt kasutusel oleva (level 1.0) teleteksti variandiga ja on tavalise dekoodriga varustatud teleri ekraanil näha nagu tavaline teletekst. Nägemata jäävad vaid osa graafikat ja teksti see osa, mis jääb väljapoole level 1.0 poolt kasutatavat ekraanipiirkonda.

    HiText võimaldab lisaks tavalisele teletekstile:
  • üle kanda igal real 56 märki,
  • keerulisemaid ja parema resolutsiooniga graafilisi kujundeid,
  • liikuvaid objekte,
  • teksti ja graafikat on võimalik ekraanile esitada 15 erineva värviga.
    Igat värvi taas 16 erineva intensiivsusega, mis annab kokku 240 kombinatsiooni.
  • ekraanile kuvada logosid jne.
  • kasutaja poolt valida spetsiaalseid sümboleid (erilisi tähemärke) ja värve (16x16).

    Mõned teleritootjad on andnud oma teleri teletekstile juba praegu nime MEGATEKST. Reeglina tähendab see, et teler on varustatud Siemens'i HiText lahutusvõimega MEGATEXT protsessoriga ja vähemalt 100 tekstilehekülje mäluga. Seevastu telerid, mis varustatakse uue HiText dekoodriga, hakkavad kandma nime MEGATEXT Plus.
    Praegu veel ükski operaator HiTexti ei väljasta ja vajaliku varustusega telereidki ei paku ükski tootja. Lähem tulevik näitab, kas turule jõuab kiiremini uue teletekstidekoodriga varustatud teler (ja tarbijal tuleb oodata kuni lubatud HiText teleteksti ülekanded algavad) või algavad varem HiText ülekanded ja tarbija hakkab telerivalmistajatelt uue dekoodriga telereid nõudma.



    TAGASI!