INTERNETI KAUDU MAAILMA 2

    VELJO SINIVEE

    Kuumad uudised

    Teateid olnust olevatele saab lugeda võrgu uudistegruppidest (Newsgroups).Nendega liitumise võimalus on olemas kõigis "võrgutamise" programmides. Netscape'is (versioon 2.0) kargab klahvile Newsgroups vajutamisel ekraanile aken teatega, millistesse rubriikidesse on võimalik end üles anda . Klikkinud aknas olevale nupule View all newsgroups, loetakse pärast mõningast mõtlemist ja vintsi kõristamist ette kõik teid teenindavale serverile tuntud uudised. Jutud on ilusasti teemade ja alamteemade kaupa ära jagatud. Oma huvi mõne ala vastu saab üles näidata tema nimest vasakul olevasse ruutu (hiirega) risti tehes. Valitud teemale vastavaid nupukesi võib lugeda ka ilma igasuguse registreerimiseta, klikkides lihtsalt artikli nime peal. Sageli tasubki nii teha, sest huvitavate nimede all on palju igasugu tühja-tähja. Näiteks grupis alt.destroy.microsoft on terve hulk märkusi selle kohta, kui vilets Win95 ikka on (see pole ju ammu uudis!). Nimekirja üle vaadanud, vajutage klahvile Subscribe to selected newsgroups. Edaspidi teid enam kogu maailma kollase kirjandusega ei tülitata.

    Kodu-uudiste ülevaate leiate aadressilt http://www.ibs.ee/news. Samas serveris on viitasid ka muudele Eesti kohta infot pakkuvatele web'i lehekülgedele:

  • füüsiliselt Soomes asuv eestimeelne ja -keelne server http://muhu.helsinki.fi;

  • CIA teateid meie kohta (aastast 1994 ja varasemad)
    http:/ /www.ic.gov/94fact/country/75.html;

  • USA riigidepartemangu hoiatused reisile minejatele (ka Eesti kohta!)
    http://www.stolaf.edu/network/travel-advisories.html;

  • sama asutuse ülevaade inimõiguste alasest seisust Eestis gopher://gopher.voa.gov/00/pub/documents/human_rights_94/estonia.html.
    Eesti uudisteserverite loetelu on saadaval EENET'i leheküljel (http://www.eenet.ee).
    Eespool kirjeldatud gruppides ei ole tegelikult uudiseid sellisel kujul, nagu me oleme harjunud lehest lugema. Newsgroup'id on rohkem võrgu kasutajate vestlusringid, kus räägitakse kõigest, mis keelel ja meelel. Maailmauudiseid võib leida aadressilt:
    http://guide.infoseek.com/IS/Ticker?Dcticker.html.
    Lugeda saab nupukeensi poliitikast, ärist, spordist jne. Enne Kanaari saartele puhkama minekut võiks vaadata ilmateadet (samal aadressil, vajutada sõnale Weather). Kogenud meteoroloog muidugi teiste kirjutatud ennustusi ei usu ja koostab oma. Talle on abiks samast leitavad ja iga tunni tagant uuendatavad satelliidipildid. Need leheküljed kuuluvad tegelikult CNNile ( http://www.cnn.com/WEATHER/index.html).

    Veel üks silma hakanud uudiseid pakkuv lehekülg asub Eestist umbes 80 km kaugusel, kuid on kättesaadav ka aadressil http://www.helsinki.fi/~Isaarine/news.html.
    Võrgust satutakse millegi asjaliku peale tavaliselt juhuslikult ringi ekseldes. Mis teha siis, kui pole aega sihitult ringi uidata?

    Vaatame ringi Eestis

    On olemas selline vahva koht, nagu http://www.ee. Seal on kirjas kõik eesti www-serverid. Uute serverite või teenuste jaoks on oma rubriik. Nii võib leida ajalehti (Sõnumileht, Kodukiri jne.), ajakirju, koole, jutukaid (The Roadkill Café telnet://cache.uninet.ee:5555) ja janu korral ka ühe hubase kõrtsi: http://www.zzz.ee/hellhunt/.

    Viimatinimetatud serveril on üks pisike puudus - hinnakirjades nimetatud jooke ei saa oma arvutisse download'ida. Ehk tulevikus...

    Uurida tasub ka valmimisel olevaid lehekülgi. Näiteks http://www.ev.sps.ee tervitab teid vahvalt. Arvuti ostmiseks firma valimisel aitab kindlasti byrosaurus ( http://www.byronet../saurus.htm).
    Nojah. Me ju pidime midagi asjalikku otsima ja kiiresti kah veel. Infot saab ilmselt raamatukogusid külastades. Õnneks ei ole enam vaja tolmustes kartoteegikastides sobrada, sest moodsad raamatukogud on nüüd ka on-line. Rahvusraamatukogu asub (virtuaalsel) aadressil: http://mercury.nlib.ee, kuid esialgu sealt peale fotode midagi ei leia. Http://www.nlib.ee pakub infot nii Eesti kui ka Läti, Leedu ja Venemaa kohta. Muu hulgas on olemas näiteks Eesti infoserverite klikitav kaart .
    Tartu ülikooli raamatukogu http://www.utlib.ee/ annab oma kataloogid lahkesti võrguüldsuse käsutada ja kasutada. Nende infoosakond pakub teavet ka teiste kogude ja andmebaaside kohta.
    Teaduste Akadeemia fondid on samuti Neti soppidesse üle kolinud - http://cat.tatr.ee. Muu maailma raamatukogude nimekirju leiab mitmetest kohtadest, näiteks http://mars.superlink.net/~learn88j/index3.html. Järgnevalt toon ära paari on-line andmebaasi võrguaadressid:
  • Distance Education Database Inglismaa Open University's. Kasutamine on hetkel tasuta, kuna asutuses ei suudeta hinnas kokkuleppele jõuda. Aadress: telnet://acsvax.open.ac.uk;kasutajanimi: ICDL ;account code: ESTONIA; parool: aaa).
  • ECHO ehk siis European Commission Host Organization. Tegemist on Euroopa Ühenduse infosüsteemide arengu soodustamiseks loodud organisatsiooniga. Aadress: telnet://echo.lu; kood on XT89925D.
  • Information Market - Europe. Annab infot Euroopast ja tema elektroonsest infoturust.
    Aadress:http://www.echo.lu.

    Võrgust info leidmiseks on mõttekas kasutada otsinguroboteid. Nad oskavad etteantud võtmesõnade järgi leida nii konkreetseid artikleid, andmebaase, raamatukogusid kui ka lihtsalt antud teemat puudutavaid jutukesi. Roboteid mahub võrguavarustesse palju. Seega, kui mõnel neist on klientide teenindamisest hing kinni jäänud või on ta liiga rumal, et osata meie probleemi lahendada, tuleb valida lihtsalt järgmine.

    OTSINGURABOTID
    Infoseek http://guide.infoseek.com/NS
    otsib veel uudistegruppidest, Usenet’i KKKdest ja ka teemade kaupa
    Open_Text_Index http://ww.opentext.com/omw/f-omw.html
    andmebaasis üle 21 mi-ljoni sõna. Suvalise pikkusega päringud, otsib ka ainult pealkirju/viiteid
    Alta Vista http://altavista.digital.com
    tunneb ligi 13000 uudis-tegruppi ja 16 miljonit web’i lehekülge
    Deja News Research Service http://www.dejanews.com
    Usenet’i uudistearhiivi otsija, erinevad päringuvõimalused
    Exite http://www.excite.com
    Annab ka võrguülevaateid - kasulik ajakirjanikele
    Lycos http://206.101.96.100
    Web Crawler’i automaatsed nimekirjad annavad iga päev juurde tuhandeid uusi artikleid
    NlightN http://www.nlightn.com
    ka eraandmebaasid, saab tellida infot, mida võrgus veel pole
    Web Crawler Searching http://webcrawler.com
    Firma America Online andmebaas lubab otsida artikleid pealkirja ja sisu järgi
    Who Where http://www.whowhere.com
    otsib võrgust firmasid ja üksikisikuid isegi veidi valede nimetuste järgi
    Yahoo http://www.yahoo.com
    Neti üks esimesi teejuhte, sinna saab panna teate ka oma isikliku kodulehekülje reklaamimiseks

    Iga nuhi sabas on kindlasti veel üks nuhk. Nii on ka päringurobotite otsimiseks vahendeid:
  • CUSI ( http://web.nexor.co.uk/susi/cusi.html) firma Nexor programm, millel on palju "tuttavaid" võrguotsijaid;
  • W3 Search Engines ( http://cuiwww.unige.ch/metaindex.html) Genfi Ülikooli töö. Omab suuri varusid, kuid teda täiendatakse siis kui viitsitakse.
    Mõnele "võrgutajale" meeldib rohkem niisama ringi surfata. Ka sellisel juhul on vaja mingitki punkti, kust rännakut alustada. Proovige näiteks Mosaic'i "kodust" http://ncsa.uiuc.edu/SPG/Software/Mosaic/StartingPoints/NetworkStartingPoints.html. Kui liinid on punased, laseme neil jahtuda ja eelistame parem eestimaist Meediamaa väljaannet http://www.ee/World.html.
    Mingi organisatsiooni kodulehekülje aadressi on võimalik ka "klaviatuurist välja imeda", kui teatakse mõnda lihtsat reeglit. Käsus kõige ette kirjutatav http:// viitab hüperteksti kasutamisele. Web'i lehtedes nii ongi. Järgneb tavaliselt grupp www, mis näitab, et tegemist on World Wide Web formaadis leheküljega. Edasi tuleb konkreetse asutuse või firma arvuti nimi (näiteks Louvre, Philips, MTV3). Aadressi lõpetab maa tunnus (Eesti puhul ee, Soomes fi, Prantsusmaal fr jne). Soome televisiooni kanal MTV omab seega aadressi: http://www.mtv3.fi. Ameerikaga on natuke teine lugu. Seal on mehed, kes kannavad Camel boots'e ja käivad omi radu. Kuna USAd tunneb nende arvates kogu muu mmaailm, ei peeta vajalikuks maa koodi kasutamist. Selle asemel on sümbolitegrupp, mis viitab antud asutuse liigile (gov - valitsusasutus, com - firma, edu- ülikoolid või muud õppeasutused).

    Sellel aadressil öeldakse Error 404. Milles asi?

    Paljud serverid jalutavad aeg-ajalt mööda võrguavarusi ringi, et endale soojemat pesa leida. See, et tuttavalt aadressilt enam tuttavaid eest ei leia, on normaalne asi. Nad on jälle kolinud! Tavaliselt jätab serveri omanik vanale aadressile mõneks ajaks teate, kust teda nüüd leida võib. Kui seda pole, kasutage "aadressbürood" (ehk siis otsinguroboteid). Nemad teavad küll.

    Seekordse võrgutamise lõpuks pakuks miskit huvitavat laiast mailmast. Nimelt võib iga kriminullide sõber nüüd tutvuda New Yorgi mafioosodega. Toksige masinasse aadress http://www.panix.com/~zz/colombo/mafia.html ning teie ees avaneb värvikas ja põhjalik graafikutega varustatud ülevaade viiest oletatavast New Yorgi maffiabossist. Raporti koostaja mister Alan Munn (huvitav, kas ta on veel elus?) toetub põhiliselt kohtuaruannetele ja ajakirjanduse materjalidele Muu hulgas saame teada ka Genfi maffiaperekonna oletatava bossi Vincent "The Chin" Gigante New Yorgi kodule lähima metroojaama nime. Selliste asjade teadmine võib mõjuda halvasti teie tervisele, kuid huvitav koht on too web'i leht kindlasti.

    Kui automaatidega varustatud mehed juba uksele koputavad, tasub proovida aadressi http://www.Nashville.Net/~police/, kus Nashville'i politsei leitnant Ken Pence jagab oma laialdasi teadmisi. Muu hulgas on seal terve enesekaitse lehekülg. Samas serveris on ka kuulus test, määramaks, kui tõenäoliselt te kuriteo ohvriks langete. Tuleb vaid vastata mõnedele küsimustele ja vajutada Submit klahvile ning tulemus ongi välja raalitud...

    Järgmine kord tegeleme rahulikumate asjadega, näiteks kuulame muusikat. Senikaua otsige endale mõni soundikaart.

    Head võrgutamist!


    VELJO SINIVEE (1964) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituudi elektroonikainsener
    (e-post: felc@ce.ttu.ee).


    TAGASI!