OLEN NOOR VÕI OLEN VANA?
MARIA TEIVERLAUR
Mina olen veel noor...
- MARIA TEIVERLAUR (1955) on meditsiinipsühholoog, Jämejala Psühhiaatriahaigla psühholoogia kabineti juhataja. Viljandi Kultuurikolledzi õppejõud. Pedagoogikakandidaat aastast 1992.
- Teie käest küsitakse, kui vana Te olete. Tundub, et sellele pärimisele on lihtne vastata. Aga võta näpust... nüüdisaja teadus eristab hoopis mitut erinevat vanust, sealhulgas näiteks bioloogilist, sotsiaalset ja psühholoogilist.
- Inimese subjektiivne suhtumine oma vanusesse on küllaltki erinev. Mõnigi eakas inimene võib tunda end nooremana, teine vanemana kui elatud aastad näitavad. Elus juhtub sageli, et inimene peab end nooremaks, kui ta tegelikult (n.-ö. kronoloogiliselt) o
n.
- Mõned aastad tagasi korraldati katse, milles osales 83 kõrgharidusega meest ja naist vanuses 21-44 aastat. Nad pidid ette kujutama, et ei tea oma tõelist vanust, ning andma subjektiivse hinnangu selle kohta. Tulemused näitasid, et ligi veerandil tegel
ik ja subjektiivne vanus kattusid kas täiesti või piirdus erinevus aastaga. Üle poole katsealustest pidas end nooremaks ja umbes viiendik tundis end vanemana, kui nad tegelikult olid.
Nooruse saladused
- Subjektiivne arvamus oma vanuse kohta on üsna oluline, sest enesetunnetusest selle kõige laiemas tähenduses sõltub ju inimese meeleolu ja käitumine. Miks inimesed oma vanust erinevalt tunnetavad, on püütud seletada mitut moodi. Teadlaste seas ühe levi
nuima arvamuse järgi on igal isiksusel nn. aastate psühhofüsioloogilise aktiivsuse tsüklite "loendaja", mille "näitude" alusel hinnataksegi oma psühholoogilist vanust. Teine seletus opereerib saavutustega, eneseteostusega, mis on teatud eas inimestele ena
masti omane. Rõhutatakse, et kui inimese saavutused ületavad sotsiaalsed ootused, hakkab ta end tundma vanemana, kui ta tegelikult on. Juhul, kui saavutused on väiksemad kui teatud vanuses temalt loodetakse, tunnetab isik end nooremana. Katsed näitavad, e
t näiteks vallalised tunnetavad end oluliselt nooremana kui abieluinimesed. Inimesed, kes tunnetavad end tegelikust tunduvalt nooremana, on sageli vähem iseseisvad ja emotsionaalselt ebastabiilsemad.
- Seega võib psühholoogilist vanust defineerida ka kui isiksuse psühholoogilise aja realiseerumise
astet. Või teisiti - psühholoogilise aja realiseerumist ehk täitumist teadvustab iga inimene oma
"hingelise" vanusena, mida nimetataksegi isiksuse psühhol
oogiliseks vanuseks. Erinevalt kronoloogilisest ja bioloogilisest vanusest on psühholoogiline vanus pöörduv, s.t. et inimene võib muutuda järjest nooremaks. See toimub enamasti n.-ö. psühholoogilise tuleviku suurenemise arvel: kui inimene loodab kaua elad
a, siis ta vananeb "aeglasemalt".
Mõtted, mis teevad vanemaks või nooremaks
- Nagu teada, elavad paljud vanad inimesed oma mõtetega rohkem minevikus. Sellega püüavad nad kompenseerida oma bioloogilist ja sotsiaalset vananemist. Elades mineviku kujutlustes oma ilusate mälestuste keskel tunneb vana inimene end emotsionaalselt tea
taval määral nooremana. Täpsustuseks peab veel lisama, et see, kes elab mõtetega rohkem tulevikus, kui olevikus, tunnetab end vanemana, kui inimene, kes "elab siin ja praegu".
- Praktika näitab veel ka, et lootuse kaotanud inimese ja optimistlikult meelestatud inimese psühholoogilise mineviku ja tuleviku suhe ning psühholoogilise aja täitumus erinevad oluliselt. Psühholoogiline vanus on seda suurem, mida vähem inimene loodab
veel elada ja mida enam on realiseerunud tema psühholoogiline aeg.
- Märkimist väärib fakt, et erinevates eluvaldkondades (tööl, kodus, sõprade keskel jne.) hindab inimene oma psühholoogilise aja täitumust erinevalt, seega on vastavalt tegutsemise sfäärile erinev ka tema psühholoogiline vanus. Igal juhul on lootus ja h
uvi oma tuleviku vastu isiksuse harmooniliseks psühholoogiliseks arenguks väga oluline. Inimene, kellele tulevik ei tõota meeldivat tegevust ja eneseteostust, vananeb psühholoogiliselt enneaegselt.
LISA - Arvutage ise oma psühholoogiline vanus
Kirjutage meile, mis tulemused saite!
TAGASI!
